Tüdrukud taevast

Lilli Prometi romaan „Tüdrukud taevast” asetub Eesti ajaloo ühte pingelisemaid perioode – 1944. aasta kevadesse ja suvesse, mil saksa okupatsioon hakkab lõppema ja sõja käik pöördub. Autor keskendub noorte naiste elule ja valikutele olukorras, kus tulevik on ebakindel ja olevik täis ärevust, hirme ning kohanemispüüdeid. Loo pealkiri viitab noortele naistele, kes ühel või teisel moel on sattunud keset sõjalisi sündmusi, ent kelle sisemised hoiakud ja unistused ei kao isegi keset kaost ja määramatust. Nende igapäevased kogemused peegeldavad sõja lõpu eel valitsenud psühholoogilist õhustikku – rahutust, igatsust ja vastandlikke valikuid.

Romaanis ei keskenduta niivõrd lahingutele või otsesele sõjategevusele, vaid pigem sellele, kuidas sõda mõjutab inimsuhteid, identiteeti ja väärtushinnanguid. Promet kujutab elu detailirohkelt ja sisekaemuslikult, andes hääle eriti naistegelastele, kelle valikud ja siseheitlused moodustavad teose tuuma. Ajalooline taust toimib taustpaneelina, mille ees inimesed otsivad armastust, ustavust ja mingitki elukindlust. Tegelaste seas on neid, kes püüavad jääda truuks oma väärtustele, aga ka neid, kelle tee viib kompromisside või reetmiseni. Promet käsitleb olukordi mõistvalt, ent ei idealiseeri – rõhuasetus on olukorra keerukusel ja moraalse selguse haprusel.

Lilli Promet (1922–2007) oli eesti proosakirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingus on oluline koht 20. sajandi keskpaiga ajaloolistel sündmustel ja eriti naiste vaatenurga avamisel nende kontekstis. Tema teosed on tihti tugeva psühholoogilise allhoovusega, kus tegelaste siseilm ja ühiskondlik surve põimuvad. „Tüdrukud taevast” on üks nendest romaanidest, kus Promet ühendab ajaloolise vaate, intiimse elutunnetuse ja osava karakterikujunduse, andes hääle inimestele, kelle elu kulges ajaloo suuremate jõudude varjus.