Primavera

Lilli Prometi romaan „Primavera“ kuulub tema hilisemasse loominguperioodi ja ühendab endas mitmeid talle iseloomulikke jooni: tundlikku maailma tajumist, kultuurilist laiahaardelisust ja naiste elude detailirohket kujutamist. Teose keskmes on eesti naine, kes satub pärast keerulisi elusündmusi Itaaliasse – kevadesse, mida tähistab nii looduse tärkamine kui ka sisemiste muutuste algus. Kevad (Primavera) muutub siin mitmetähenduslikuks motiiviks: see on nii geograafiline kui ka vaimne paik, mis annab võimaluse järelemõtlemiseks, leppimiseks ja uute alguste leidmiseks.

Romaanis põimuvad mälestused, reisimuljed ja argine igatsus millegi enama järele kui pelk kohustuslik elu. Itaalia maastikud, kunst ja inimesed pakuvad kontrasti kodusele elule ning avavad peategelasele võimaluse end teise pilguga vaadelda. Promet ei paku lihtsaid lahendusi ega romantilisi üldistusi – tegelaste suhted on keerukad ja täis allasurutud pingeid, kuid nende arengud on peenetundelised ja sisemiselt loogilised. Kevadine valgus Itaalias ja sellele vastanduv põhjamaine melanhoolia loovad emotsionaalse tasakaalu, milles kerkivad esile aja, armastuse ja isikliku valiku küsimused.

Lilli Promet (1922–2007) oli üks mõjukamaid eesti naiskirjanikke 20. sajandil, kelle teosed keskendusid sageli tugevatele naiskarakteritele, kultuurilisele enesemääratlusele ja sotsiaalsetele muutustele. Tema jutustused ja romaanid ühendavad dokumentaalse täpsuse ja poeetilise väljendusrikkuse, pakkudes elu- ja ajaloopildile lisaks alati ka isiklikku ja tunnetuslikku mõõdet. „Primavera“ on küps ja tundlik teos, mis sobib lugejale, kes otsib rahulikku, sisekaemuslikku romaani, kus elu keerdkäigud avanevad delikaatselt, kuid mõjusalt, justkui vaikse kevadetulekuna.