Meesteta küla

Lilli Prometi romaan „Meesteta küla“ viib lugeja teise maailmasõja aegsele Saaremaale, väikesele rannikukülale, kust mehed on kas mobiliseeritud, hukkunud või teadmata kadunud. Sellest tulenevalt kujuneb teose keskseks teemaks naiste elu, nende igapäevane toimetulek, sisemised vastuolud ja kogukonna dünaamika olukorras, kus traditsioonilised rollid on ootamatult ümber jagatud. Küla naised seisavad silmitsi nii praktiliste raskustega kui ka moraalsete dilemmadega: ellujäämise nimel tuleb teha valikuid, mis ei ole alati kooskõlas harjunud tavade ega ühiskondlike ootustega.

Promet kujutab naiste maailma detailitundlikult ja empaatiaga, uurides, kuidas kriisiolukord toob esile nii solidaarsuse kui ka konkurentsi, nii hoolivuse kui ka väikluse. Loodus, töö ja suhted moodustavad ühiselt pildi elust, mis on väliselt vaene, kuid sisemiselt pingeline ja muutuv. Erinevate tegelaste kaudu avaneb mitmekesine vaatenurk: mõni otsib hingerahu, mõni loodab veel tagasitulevat meest, mõni püüab lihtsalt päev korraga hakkama saada. Kuigi romaani tegevus toimub piiratud ruumis ja ajas, ulatuvad selle teemad kaugemale – käsitletakse vastutust, kaotust ja muutuvat naiselikkuse tähendust sõja kontekstis.

Lilli Promet (1922–2007) oli üks eesti sõjajärgse proosa tuntumaid autoreid, kes ühendas oma loomingus ühiskondlikud teemad ja tugeva naisperspektiivi. Tema stiil on sageli poeetiline, aga samas selgepiiriline, keskendudes inimsuhete dünaamikale ja argielu psühholoogilistele varjunditele. „Meesteta küla“ on üks tema sisekaemusel põhinevaid teoseid, milles avaldub Prometi oskus siduda ajalooline olukord intiimse vaatlusega inimhingest ja igapäevaelust, näidates, kuidas isegi väikseim kogukond kannab endas suurt ajalugu.