Kallis Emmie Blue

Romaan “Kallis Emmie Blue” jutustab naisest, kes seob oma elu nooruspõlves juhuslikult alanud kirjasõprusega. Kooliõuelt lendu lastud punane õhupall jõuab üle kanali Prantsusmaale ja avab tee aastatepikkusele sidele Lucas Moreauga. Lugu liigub ajahüppega tänasesse: Emmie ootab, et sõprus kinnituks millekski püsivamaks, ent peab silmitsi seisma teise inimese plaanide, omaenda harjumuste ja ukseni jõudva pettumusega. Teos püsib igapäevastes kohtades – töövahetused hotellis, üürikorteri vaikus, ranna- ja raudteeäärse linna rütm – ning laseb sündmustel kasvada vestlustest, teadetest ja kokkulepitud kohtumistest. Romaan näitab, kuidas üks juhuslik algus mõjutab elukorraldust, ja kuidas lähedus võib kujuneda vaikseks mõõdupuuks, mille järgi inimene oma otsuseid kohendab.

Raamat ei kanna suurt saladusjoont, vaid jälgib Emmie samme hetkel, mil endale loodud lugu enam ei kanna. Sõpruse ja kiindumuse vahel joostakse edasi-tagasi; tekivad olukorrad, kus tuleb valida harjumuspärase turvalisuse ja iseseisva sammu vahel. Kõrvaltegelased ei täida dekoratsiooni rolli: perega seotud pinged, tööl ette tulevad piirid ning sõprade elumuutused annavad sündmustele tõuke. Tekst hoiab fookuse valikutel, mis on väikesed, aga püsivad – helistamine või vaikimine, kutsele vastamine või eemale hoidmine, oma lugu rääkimine või selle edasi lükkamine. Nii kujuneb tänapäevane suhteproosa, kus pöördeid ei juhi juhuslik ime, vaid järkjärguline arusaam, mis on teise toetamine ja mis on lootusest kinnihoidmine. Raamat jälgib, kuidas peategelane leiab tasakaalu mineviku, sõpruse ja isikliku vastutuse vahel ning kuidas tühjaks jäänud ootuse asemele saab tekkida teistsugune, aga toimiv elu.

Lia Louis on Suurbritannia kirjanik, kelle proosa keskmes on tänapäevane linnaelu ja inimestevahelised sidemed. Ta kirjutab lugusid, kus sõprus, armastus ja perekond kohtuvad pragmaatiliste kohustustega ning kus peatükke liigutavad argised teod: kirjad, kõned, ühised rutiinid. Louis seab tähelepanu alla selle, kuidas inimene kujundab end ise ja kui palju laseb teha seda teistel. Tema teosed kasutavad selget ülesehitust, dialoog kannab suurt osa pingest ning sündmustik jääb realistlikuks. “Kallis Emmie Blue” asetab selle käekirja raamatusse, kus pika sõpruse varjust tuleb välja enesetunnetus ja kus peategelane õpib omaenda häält kuulama ilma suure deklaratsioonita, üks otsus korraga.