Atlantise ajalugu

Lewis Spence’i raamat „Atlantise ajalugu” kuulub teoste hulka, mis püüavad avada ühe maailma suurima müsteeriumi tausta. Autor uurib Platoni dialoogidest tuntud Atlantise lugu ja seab selle kõrvale mitmete rahvaste pärimused, et otsida jälgi kadunud tsivilisatsioonist. Raamat liigub läbi Egiptuse müütide, asteekide pärimuste ja keldi lugude, otsides seoseid, mis viitaksid kunagi eksisteerinud kõrgkultuurile. Spence esitab võimalusi, kuidas legend võis tekkida, kuid samal ajal hoiab avatuna küsimuse, kas tegemist oli reaalse paiga või filosoofilise mõistulooga.

Teoses põimuvad ajaloolised allikad, muistendid ja rahvajutud. Autor kirjeldab maailma, kus jumalad ja hiiglased, amatsoonid ja preesterkuningad olid osa ühiskonnast, kus karmid seadused kehtestasid korra, kuid mille varjuküljeks olid inimohvrid ja sõjalised konfliktid. Samas tuuakse välja, kuidas kultuur, kunst ja kirjandus võisid õitseda sellises keskkonnas kõrvuti vägivalla ja rituaalidega. Spence rekonstrueerib kadunud maailma pildi, millest on saanud paljude põlvkondade ettekujutustes üks suurtest tsivilisatsiooni müütidest. Raamat ei paku lõplikku vastust, vaid ärgitab lugejat mõtlema legendi päritolu ja tähenduse üle.

Lewis Spence (1874–1955) oli šoti kirjanik, ajakirjanik ja mütoloogia uurija, kes avaldas mitmeid raamatuid rahvapärimuse, okultismi ja muistsete tsivilisatsioonide kohta. Tema sulest ilmusid teosed keldi ja asteegi müütidest, samuti uurimused Atlantise ja Lemuuria teemadel. Spence’i kirjutised olid 20. sajandi alguses laialt loetud ning mõjutasid Atlantise-müüdi populariseerimist angloameerika kultuuriruumis. Kuigi tema käsitlusi on hilisem teadus sageli skeptiliselt hinnanud, on tema teosed olulised kultuuriloo seisukohalt, sest need aitasid kujundada modernset ettekujutust kadunud maailmadest ja nende mõjust inimkonna kujunemisloole.