Levanti. Nõukogude novelle

Lessogorov vaatas kuninganna Nefretete skulptuurportreed, laiavõitu, pisut lamedat nina, kergelt etteulatuvat lõuga, tema paokil huultega otsekui hingavat suud, mille roosa värvoli püsinud rohkem kui kolm tuhat aastat. Kuigi ta Nefretete ilu ei mõistnud, tundis ta kogu kujus midagi elavat, mõistatuslikku ega saanud temast pilku lahti rebida.
« Nüüd siirdume hilisema ajaloolise perioodi juurde,» ütles neiu-ekskursioonijuht ja läks edasi. Ekskursandid liikusid pikkamööda talle järele. Rahutu pilguga vaatas Nadezda Aleksandrovna, kas kõik ta kaaslased on kohal, ja järgnes neile. Kui Lessogorov oleks tulnud Ermitaaži üksipäini, oleks ta kuninganna portree ees kauem peatunud, kuid ta ei tahtnud seltsimeestest maha jääda ega võinud ka Nadežda Aleksandrovnat üksi jätta.