Sõda ja rahu 2. osa

„Sõda ja rahu“ 2. osa ilmus eesti keeles 1970. aastal kirjastuses Eesti Raamat ning kuulub Lev Tolstoi suurteose neljaosalisse tsüklisse. Romaan, mida peetakse vene ja kogu maailmakirjanduse üheks tähtsaimaks teoseks, kujutab Napoleoni sõdade aegset Venemaad, ühendades endas ajaloopildi ja inimeste isiklikud saatused. Teise osa tegevus jätkab suursugust panoraami, viies lugeja taas nii lahinguväljadele kui ka aadliperekondade salongidesse, kus kujunevad armastuse, sõpruse ja kohustuste teemad. Tolstoi oskab viia lugeja detailsete kirjelduste kaudu nii sõjakaose keskele kui ka rahuaja igapäevaelu juurde, luues laiahaardelise vaate tervest ajastust.

Romaani teises osas süvenevad tegelaste siseheitlused ja areng. Pierre Bezuhhov, Andrei Bolkonski ja Nataša Rostova läbivad sisemisi katsumusi, mis asetuvad paralleelselt ajaloo kulgemisega. Tolstoi näitab, kuidas suurte sündmuste taustal jäävad inimestele alati alles isiklikud igatsused ja dilemmad – kuidas elada õigesti, mis on õnn ja mis on kohustus teiste ees. Sõjakaadrid, lahingute ettevalmistused ja vägede liikumised on esitatud sama detailselt kui pidulikud ballid või vaiksed kodused hetked. Just see kontrast sõja ja rahu, avaliku ja isikliku vahel teeb teosest tervikliku peegelduse inimelu ja ajaloo keerukusest.

Lev Tolstoi (1828–1910) oli vene kirjanik ja mõtleja, kelle loomingusse kuuluvad mitmed maailmakirjanduse tipud, kuid „Sõda ja rahu“ kujunes tema suurimaks ja mõjukaimaks romaaniks. Tema realistlik jutustamisviis, psühholoogiline täpsus ja filosoofiline sügavus annavad teosele ainulaadse kaalu. Tolstoi looming mõjutas tugevalt 19. ja 20. sajandi kirjandust ja mõttelugu, olles eeskujuks paljudele kirjanikele üle maailma. „Sõda ja rahu“ 2. osa on lahutamatu osa sellest monumentaalsest tervikust, mille kaudu autor andis unustamatu pildi nii Venemaa ajaloost kui ka inimhinge sisemisest võitlusest.