Sõda ja rahu 1. osa

Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“ esimene osa avab mitmetasandilise eepilise jutustuse, milles põimuvad isiklik ja poliitiline, ajalooline ja filosoofiline. Romaani tegevus algab 1805. aastal, mil Venemaa astub sõtta Napoleoni vastu. Esimeses osas tutvustatakse peamisi tegelasi – Pierre Bezuhhov, Andrei Bolkonski ja Nataša Rostova – kelle saatused põimuvad läbi seltskonnaelu, peresidemete ja ajaloo pööriste. Tolstoi loob mitmeplaanilise vaate Venemaa aadli- ja sõjaväeellu, vaheldades suurejoonelisi ballistseene detailsete sisevaadetega tegelaste mõttemaailma.

Romaani algus on eelkõige sissejuhatus ühiskondlikku ja ajaloolisse konteksti, mis määrab edasiste sündmuste tausta. Lugejat viiakse Peterburi ja Moskva aadlikodadesse, kus peetud vestlused, abieluplaanid ja ambitsioonid peegeldavad tolle aja väärtushinnanguid. Samal ajal valmistutakse sõjaks, millel on nii otsesed kui ka kaudsed tagajärjed kõigile tegelastele. Andrei otsib oma elule mõtet sõjategevuse kaudu, Pierre satub ootamatult suure varanduse ja ühiskondliku rolli keskmesse, samas kui Nataša ja tema perekond kehastavad nooruslikku elujanu ja kergemeelsust. Tolstoi kujutab igaüht sümpaatse detailsusega, avades nende sisemist võitlust, kahtlusi ja otsinguid.

Lev Tolstoi (1828–1910) oli vene kirjanik, filosoof ja mõtleja, kelle loomingut iseloomustab sügav psühholoogiline realism ja eetiliste küsimuste käsitlus. „Sõda ja rahu“ on tema üks tähtsamaid teoseid, mis ulatub kaugemale ajaloolise romaani žanrist ning kujuneb inimeksistentsi ja ajaloo seaduspärade üle arutlevaks eeposeks. Esimene osa seab aluse suurele jutustusele, milles inimene otsib oma kohta maailmas, mis on pidevas muutumises ja kus suurte sündmuste varjus rulluvad lahti isiklikud draamad, armastus, reetmine ja eneseleidmine.