Kasakad. Kaukaasia jutustus

Jutustus viib lugeja Kaukaasia kaugetele tasandikele, kus kasakad moodustavad ratsaväepataljoni kersant Maydari juhtimisel. Peategelane Ivan Ivanovitš saab ülesandeks varustada patrull kohalike kokkulepetega. Teekond kulgeb läbi laante ja metsade, mida läbivad vaid kulunud rajad. Patrull peatub lume all, kui mägedelt langevad hoiatusjäljed. Öös sindivad tegevused tähistavad patrulli tõelist nägu: vaikseid öövaatlusi ja ootamatuid kohtumisi. Rügement korraldab väikese rünnaku kindlustamata küla vastu, et hinnata kaasvõitlejate ja kohalike valmisolekut. Ratsad ja varustus kannavad raskust üle kivide ja liivade; igapäevased vestlused paljastavad auväärse, ent sageli vastuolulise sõjalise hierarhia. Patrulli ja kohalike teed ristuvad enam kui korra, pakkudes avanenud vestlusvõimalusi ja raskeid otsuseid.

Tekst uurib vastandite liitu: sõja ja rahu piiri, kohanemise ja mässumeelsuse tasakaalu. Sõdurite ja külaelanike vahel luuakse ajutine mõistmine, mis näitab, kuidas erinevad kombe- ja kõneviisid saavad ka vaenulikes tingimustes vastastikku rikastada. Mitmes stseenis toovad talupoegade laulumängud ja kasakate rahvalaulud pinnale ühise keele. Samal ajal paistab isekus ja omavaheline ebakindlus, millel on otsene mõju patrulli ülesannetele. Kirjanik toob teemadena esile kohustuse, vabaduse ja kuulumise: iga otsus on seotud sellega, kuidas üksikisik suhestub suurema ühiskonnakihiga. Looduse ja inimese suhe avaneb episoodides, kus vaikne vaatlus muutub sisemiseks dialoogiks. Jutustuse struktuur kasutab kontraste, et rõhutada valikute tagajärgi.

Autorina astub esile Lev Tolstoi, kes töötas sõjaväeohvitserina Kaukaasias ja alustas seal jutustuste kirjutamist. Selle perioodi kogemused kandsid tema varajastesse tekstidesse, kus ühinesid loodusvaatlus ja inimpsühholoogia uurimine. Jutustus kuulub tema varase loomingu hulka ning näitab esimesi samme teemade poole, mida ta uuris kogu ülejäänud karjääri vältel. Hilisemates teostes keskendus ta üldisematele eetilistele küsimustele, kuid siin on näha tema püüdlust mõista üksikisikut ja tema kohustust ühiskonna ees. Jutustus on osa materjalist, mis kujundas kirjaniku maailmavaadet.