Jutustused 1852-1856

Jutustused 1852-1856

Tavahind 5.85 €
Kampaaniahind 5.85 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Eesti Riiklik Kirjastus | 1955
  • 391 lk | Kõvakaaneline | 140 x 207 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

„Jutustused 1852–1856“ koondab Lev Tolstoi varase loominguperioodi tekste, mis on tihedalt seotud tema isiklike kogemustega Kaukaasias ja Krimmi sõjas. Kogumik algab jutustusega „Rünnak. Volontääri jutustus“, kus noore ohvitseri silme läbi antakse edasi sõjalise argipäeva karmus ja hirm. „Metsaraiumises“ kujutatakse junkru vaatepunktist sõdurielu monotoonsust ja raskust. „Kaukaasia-mälestustest. Degradeeritu“ käsitleb ühe langenud sõduri traagilist saatust, samas kui „Markööri märkmed“ avavad pilgu hasartmängude ja ohvitseride elu telgitagustesse. Erilise tähenduse omandavad aga kolm „Sevastoopoli jutustust“, mis annavad realistliku ja kaastundliku pildi Krimmi sõjast ning inimeste kannatustest piiramisrõngas.

Lisaks sõjateemadele on kogumikus ka lood, mis puudutavad inimelu igapäevaseid ja universaalseid tahke. „Tuisk“ on jutustus inimeste ekslemisest ja looduse ülekaalust, kus füüsiline raskus muutub sümboliks vaimsele rännakule. „Kaks husaari“ vastandab kahe põlvkonna eluviisi ja väärtusi, näidates, kuidas üks on ustav aususele ja koodile, teine aga kaldub praktilisuse ja kasu poole. „Mõisniku hommik“ kujutab omakorda noore aadlimehe püüdu alustada uut ja õigluse poole püüdlevat elu, peegeldades Tolstoi enda varajasi moraalseid otsinguid. Nendes lugudes ilmneb juba selgelt autori realistlik laad ja süvenemine inimese sisemaailma ning ühiskondlike suhete pingetesse.

Lev Tolstoi (1828–1910) on maailmakirjanduse suurkuju, kelle looming hõlmab nii monumentaalseid romaane kui ka sügavalt isiklikke jutustusi. Tema varasemad tekstid, nagu kogumikus „Jutustused 1852–1856“, kajastavad autori isiklikke sõjakogemusi ja noorusaegseid mõtteotsinguid. Tolstoi realistlik stiil, tähelepanelik pilk inimese moraalile ja eksistentsiaalsele haprusele ning võime näha suurt ajalugu läbi väikeste inimlike lugude tegid temast oma aja ühe olulisima kirjaniku. Hilisemates teostes, nagu „Sõda ja rahu“ ja „Anna Karenina“, arendas ta neid teemasid veelgi, kuid juba varastes jutustustes on aimatav tema kirjandusliku geeniuse kujunemine.

Vaata detaile
Vaata detaile