Anna Karenina. V-VIII jagu 2. osa

Teose „Anna Karenina“ teine osa hõlmab neljandast kuni kaheksanda jaoni ning jätkab kesksete tegelaste, eeskätt Anna ja Vronski ning Levin ja Kitty loo arendamist. Kui esimeses osas kujunes välja Anna ja Vronski saatuslik kohtumine, siis teises osas kandub nende suhe varjamatult ühiskonna silme alla. Anna eemaldub abikaasast ja pojast, astudes sammu, mida ümbritsev maailm ei andesta. Tema suhe Vronskiga kujuneb ühtaegu kire ja ängistuse allikaks. Sotsiaalse hukkamõistu ning sisemise süütunde surve all hakkab Anna eneseusaldus murenema. Tõstatub küsimus, millise hinna eest on võimalik elada väljaspool norme ja milline on inimese vabaduse tegelik kaal.

Levin, kelle elu kulgeb esmapilgul rahulikumalt, seisab silmitsi eksistentsiaalsete küsimustega, mis seonduvad töö, perekonna ja usuga. Tema abielu Kittyga ei ole pelgalt narratiivne vastand Anna ja Vronski loole, vaid pakub samas raamatus teistsugust vaadet inimese eneseteostusele. Levin püüab leida rahuldust maatöös ja isiklikus kasvamises, kuid ka tema rännakud toovad esile kahtlusi, pettumust ja püsiva selguse otsingut. Romaanis põimuvad erakordselt täpsed argielu kirjeldused ja sisemised mõtisklused, kujundades keerulise, kuid sidusa pildi ühiskonnast, mille väärtused ja ootused on pidevas muutumises.