Anna Karenina

„Anna Karenina” on Lev Tolstoi kuulus romaan, mis ilmus eesti keeles 2007. aastal sarjas „Eesti Päevalehe romaaniklassika”. Teos on tuntud kui üks 19. sajandi realistliku kirjanduse tippsaavutusi, pakkudes põhjalikku sissevaadet Vene kõrgseltskonna ellu. Tolstoi alustas seda kirjutama pärast „Sõda ja rahu”, seades eesmärgiks luua elegantsema vormiga teos, milles on vähem kõrvalepõikeid ja lihtsam keelekasutus. Tulemus kujunes aga sügavalt psühholoogiliseks ja sisendusjõuliseks romaaniks, mis on aja jooksul saanud maailma kirjanduse klassikaks.

Romaan keskendub Anna Karenina loole, mille kese on tema kirglik armastuslugu krahv Vronskiga. Abielunaise ja ema saatus põimub ühiskondlike normide, kohustuste ja isiklike tunnete konfliktiga, mille tagajärjed osutuvad traagiliseks. Anna lugu kulgeb paralleelselt Konstantin Levini eluteega, kes otsib mõtet ja siirust oma suhetes ning ühiskondlikus elus. Teos avab Vene aristokraatia moraalseid dilemmade, aga ka igavikulisi küsimusi armastusest, truudusest, õnnest ja eksistentsi mõttest. Tolstoi realistlik kujutamislaad muudab tegelased ja nende siseheitlused lugejale erakordselt elavaks.

Lev Tolstoi (1828–1910) oli vene suurkirjanik, filosoof ja ühiskonnategelane, kelle loomingus põimuvad realistlik kujutamisviis ja sügavad eksistentsiaalsed otsingud. Tema teosed, sealhulgas „Sõda ja rahu” ja „Anna Karenina”, on saanud maailmakirjanduse alustekstideks. Tolstoi loominguline tee viis teda hiljem religioossete ja moraalsete arutlusteni, mis mõjutasid tugevalt nii tema kaasaegseid kui ka järgnevaid põlvkondi. „Anna Karenina” jääb aga tema kõige mõjukamate tööde hulka kui romaan, mis ühendab armastusloo ja ühiskonnakriitika, andes samal ajal lugejale sügava psühholoogilise kogemuse.