Eestimaa asustus

„Eestimaa asustus” on populaarteaduslik väljaanne, mis käsitleb Eesti asustuse arengut läbi ajaloo. Autor annab ülevaate sellest, kuidas varajastest asulakohtadest on kujunenud tänapäevane linnade ja külade võrgustik ning millised tegurid on seda protsessi mõjutanud. Raamatus vaadeldakse nii looduslikke kui ka ühiskondlikke eeldusi, mis on kujundanud inimeste paiknemist meie territooriumil, ning tuuakse esile eri ajastute omapärad. Teos sobib lugejale, kes otsib laiemat arusaamist asustusest kui sotsiaalsest ja ruumilisest nähtusest, mille kaudu avaneb ka Eesti kultuuri- ja majanduslugu.

Sisukord on üles ehitatud kronoloogiliselt ja temaatiliselt. Kõigepealt antakse lühike ajalooline ülevaade, millele järgnevad peatükid Eesti varajasest asulastikust, feodalismi- ja kapitalismiperioodi asustuse arengust ning linnade ja maa-asulate kujunemisest. Tähelepanu pööratakse ka ühtse asustussüsteemi väljakujunemisele ja urbaniseerumisprotsessidele. Lisaks ajaloolisele käsitlusele on eraldi peatükid asustussüsteemi, planeerimisstruktuuri ning arhitektuuri kohta, kus tuuakse näiteks Tallinna ja Viljandi generaalplaanid. Raamat lõpeb tulevikuprognoosidega, käsitledes rahvastiku jaotust, asustatud alade funktsionaalset tsoonimist ja võimalikku hoonestuse arengut.

Autor Leonid Volkov oli arhitektuuri taustaga uurija, kelle tööde keskmes oli ruumilise arengu ja asustuse küsimuste käsitlemine. Tema lähenemine ühendab arhitektuurilise vaate ühiskonna- ja majanduslike protsesside analüüsiga, mis annab teosele mitmekülgse iseloomu. „Eestimaa asustus” on väärtuslik selle poolest, et pakub korraga nii ajaloolist süvitsiminekut kui ka praktilisi arutlusi, mis olid seotud 20. sajandi lõpu planeerimisvajadustega Eestis. Nii on raamat huvipakkuv nii eriala spetsialistidele kui ka laiemale lugejaskonnale, kellele pakub huvi, kuidas inimeste paiknemine ja elukeskkond on aja jooksul kujunenud ning kuhu need protsessid võivad edasi liikuda.