Telepaatiast

„Telepaatiast“ on Leonid Vassiljevi sulest 1966. aastal Valguse kirjastuses ilmunud raamat, mis käsitleb telepaatilisi nähtusi ning nende võimalikku teaduslikku seletamist. Autor tutvustab teost kui katset koondada senine teadmistepagas ja vaatlused nähtuste kohta, mida sageli peetakse vaimseteks või paranormaalseteks, kuid millele otsitakse ratsionaalseid põhjendusi. Teos algab tõdemusega, et telepaatia olemasolu üle ei saa enam vaielda, kuna kogunenud on suur hulk faktimaterjali, sealhulgas ka inimeste isiklikke kogemusi.

Sisuliselt uurib raamat telepaatia nähtust erinevatest aspektidest. Esile tõstetakse ajaloolisi juhtumeid ja dokumenteeritud tähelepanekuid, millele toetudes püütakse nähtust mõtestada teadusliku metoodika abil. Vassiljev analüüsib võimalikke mehhanisme, mis võiksid seletada mõtete ja tunnete edastamist ilma tavapäraste meelte vahenduseta. Teoses on arutlusi ka telepaatia katseliste uurimuste üle, püüdes leida tõenduspõhiseid järeldusi ning siduda nähtusi tolleaegse füsioloogia ja psühholoogia arengutega.

Raamat on suunatud eelkõige lugejale, keda huvitavad psüühilised nähtused ja nende teaduslik uurimine. Vassiljevi käsitlus on üles ehitatud nii, et see pakub süsteemset ülevaadet kogutud materjalidest ning teoreetilisi seletusi, andes samal ajal edasi autori veendumuse, et telepaatia ei ole pelgalt müüt, vaid vajab tõsist teaduslikku käsitlust. Teos paistab silma oma püüdlusega ühendada rahvapärane kogemus teadusliku lähenemisega, olles seega ajastu kontekstis märkimisväärne panus vaimsete nähtuste uurimisse.