Esteetika, kunst, mäng

Leonid Stolovitši teos „Esteetika, kunst, mäng“ käsitleb esteetilise kogemuse ja kunsti olemust, toetudes filosoofilisele ja kultuuriteoreetilisele lähenemisele. Autor lähtub veendumusest, et esteetika ei piirdu pelgalt ilu või kunsti analüüsiga, vaid ulatub kogu inimese tunnetusliku ja loova tegevuse valdkonda. Raamatu esimeses osas keskendub Stolovitš esteetilise kategooriate – ilu, inetu, ülev, traagiline ja koomiline – ajaloolisele kujunemisele ja nende seostele ühiskondliku mõtte arengus. Ta vaatleb, kuidas need kategooriad on muutunud eri ajastute filosoofias ning millist rolli mängivad need inimese maailmatunnetuses ja väärtussüsteemis.

Teose teine osa suunab tähelepanu kunsti kui loomevormi tähendusele. Stolovitš analüüsib kunsti olemust, selle funktsioone ja suhet reaalsusega, käsitledes kunsti nii tunnetusliku kui sotsiaalse praktikavormina. Tema käsitlus hõlmab ka kaasaegse kunsti problemaatikat, sealhulgas autonoomia ja utilitaarsuse vahekorda ning publiku rolli kunstilise tähenduse kujunemisel. Eraldi rõhutatakse kunsti mängulist aspekti, mis ei tähenda pelgalt meelelahutust, vaid viitab sügavamale loova tegevuse ja esteetilise kogemuse seosele. Mäng on autorile üks võtmekontseptsioone, mille kaudu saab mõista kunsti eripära võrreldes teiste inimtegevuse vormidega.

Leonid Stolovitš oli tuntud filosoof ja esteetikateoreetik, kelle tööd mõjutasid oluliselt Eesti ja laiemalt ka nõukogude esteetikamõtte arengut. Tema kirjutistes põimuvad marksistlikust raamistikust lähtuvad arutlused analüütilise täpsuse ja avara kultuurilise haardega. „Esteetika, kunst, mäng“ kuulub tema küpse loomingu hulka, kus on esindatud nii teoreetiline sügavus kui isiklik mõtteline järjekindlus. Teos on mõeldud lugejale, kes soovib mõista esteetika aluseid ja kunsti tähendusvälja filosoofilises kontekstis ning otsib seoseid kunsti, tunnetuse ja inimliku loomuse vahel.