Peoleo 1964-1974. Vabaduse hääl
Peoleo 1964-1974. Vabaduse hääl
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Esikaanel rebend
- Eesti Keele Sihtasutus | 2015
- 129 lk | Pehmekaaneline | 190 x 190 mm
- ISBN: 9789985796313
- Keel: eestikeelne
Raamat toob lugejani Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi ansambli Peoleo loo algusest kuni tegevuse lõpuni. Teos kirjeldab, kuidas kooliansambel kujunes 1960. aastate keskel noorte muusikute kohtumispaigaks ning kuidas proovisaalid, lavakogemused ja sõprusringid panid paika pundi rütmi. Autor selgitab, et jutustus tugineb nii isiklikele mälestustele kui ka tallel olevatele materjalidele: tekstikogudele, fotodele ja dokumentidele, mille pinnalt saab jälgida koosseisu vahetusi, esinemiskohti ja repertuaari liikumist. Kogumik seob kronoloogia ning lähedase pilgu, nii et lugeja näeb, kuidas üks ansambel tekib, harjutab, astub üles ja katkestab, ent jätab ometi külge mõtteid, mida hiljem on võimalik sõnastada laiemas kultuuriloos.
Teos asetab muusika praktikasse. Raamat näitab, kuidas ansambli töö kulgeb proovide, kontsertide ja kavalehtede kaudu ning millist ruumi loob ühe kooli keskkond, kus kohtuvad kujutava kunsti ja helide maailm. Kirjeldused avavad, kuidas pillimeeste igapäevane korraldus põimub tollase linnakultuuri, seltskondade ja kuulamisviisidega. Tekst seob ühe pundi kogemuse sellega, mida laiem ajalugu nimetab vabaduse hääleks: kuidas ühine laulmine ja koosmäng annavad julguse hoida oma tooni, kuidas esinemised tähistavad kuulaja jaoks kohavaimu ja ühisosa. Raamat ei paku loosungit, vaid näitab üksiksündmusi, mille kogum moodustab mustri. Lugeja saab aimu, mis tüüpi materjalist sünnib hilisem tõlgendus, ning kuidas meenutus ja dokument koos annavad loetava pildi.
Kogumik sobib lugejale, kes soovib ühendada muusikute päeviku ja kultuuriloo ülevaate. Raamat õpetab vaatama fotojoonist, kavalehte ja lugu kui allikat: kes on laval, mis on kavas, milline on ruum ja publik. Tekst annab töövõtte, mille järgi saab lugeja ise kontrollida väiteid, siduda need teiste mälestuste ja ajalehekatketega ning näha, kuidas ühe ansambli ajalugu asetub Eesti uuema ajaloo foonile. Nii toimib teos teejuhina, mis seob isikliku mälu, dokumenteeritud faktid ja muusika kulgemise, et teha üks punt ajas nähtavaks ning asetada see arusaadavasse konteksti.
