Igati

Leonardo Sciascia jutustus „Igati“ („A Ciascuno il Suo“) on Itaalia kriminaalkirjanduse klassika, mille alltekstis peitub sügav sotsiaalne ja poliitiline kriitika. Väliselt lihtsa mõrvaloo taga koorub lahti terav arutlus võimu, vaikimise ja süü kollektiivse olemuse üle. Lugu saab alguse anonüümse ähvarduskirja saabumisest provintsilinna apteekrile, kes peagi leitakse koos jahimehest sõbraga mõrvatuna. Kuigi ametlik uurimine suunatakse kiiresti kõrvalradadele, ei lepi kohalik õpetlane Laurana pinnapealse versiooniga ning asub asja ise uurima, otsides tõde ja õiglust. Tema teekond aga viib teda järjest sügavamale väikelinna suletud ühiskonnastruktuuri ja vaikiva kokkumängu võrku.

Sciascia jutustamislaad on lakooniline, täpne ja intellektuaalne. Tegu ei ole klassikalise detektiivilooga, kus kurjategija paljastamine toob kaasa lahenduse või õiguse võidu, vaid pigem vastupidi — mida sügavamale Laurana tõe poole püüdleb, seda selgemaks saab süsteemi ükskõiksus ja korruptsiooni sügavus. Teos seab küsimuse alla nii tõe olemasolu kui ka selle väärtuse ühiskonnas, kus vaikimine, hirm ja lojaalsus võimule kaaluvad üles õiglustunde. Sciascia viljeleb vaoshoitud irooniat ja loob pildi maailmast, kus intellektuaalset ausust karistatakse ja teadmatus on kasulikum kui taiplikkus.

Leonardo Sciascia (1921–1989) oli silmapaistev Sitsiilia kirjanik, kelle looming keskendus sageli maffia, poliitika ja õiguse teemadele. Tema teosed ühendavad kriminaalžanri vormi filosoofilise ja ühiskonnakriitilise sisuga, seades küsimuse alla moraalse selguse võimalikkuse kaasaegses maailmas. „Igati“ on tüüpiline näide Sciascia oskusest kasutada pealtnäha lihtsat süžeed sügava analüüsi läbiviimiseks — see on lugu, mis kõneleb sama palju indiviidi üksindusest kui kogukonna moraalsest lagunemisest. Eesti keeles ilmunud väljaanne annab lugejale võimaluse kogeda seda ainulaadset, karget ja sisutihedat stiili, mis on teinud Sciasciast ühe olulisema 20. sajandi Euroopa proosakirjaniku.