Lustakas evangeelium. Jeesuse elu

“Lustakas evangeelium. Jeesuse elu” on prantsuse autori Leo Taxili satiiriline ja poleemiline teos, mis kujutab evangeeliumilugude ainetel kirjutatud vabameelset paroodiat kristliku õpetuse keskse kuju, Jeesuse elu üle. Raamat ilmus esmakordselt 19. sajandi lõpul ja esindab tugevalt kriitilist ja antiklerikaalset maailmavaadet. Eesti keeles avaldati see 1965. aastal, ajastule omases ideoloogilises raamistikus, mis soosis religioonikriitikat ja institutsioonilise usu naeruvääristamist. Teose toon on teravalt satiiriline ning selle eesmärk on mitte ainult vaimustada lugejat, vaid ka seada küsimuse alla evangeeliumide autoriteet ja kiriku õpetus tervikuna.

Taxili käsitlus Jeesuse elust ei järgi traditsioonilist biograafilist või teoloogilist lähenemist, vaid esitab tuntud piiblilood groteskse ja sageli labaselt humoorika prisma kaudu. Tulemuseks on teos, mis sobitub ilmaliku ja religioonivastase kirjanduse traditsiooni, mängides lugeja ootustega ning kasutades teadlikult karikatuurseid kujundeid. Sarnaselt teistele Taxili töödele sisaldab ka “Lustakas evangeelium” ohtralt liialdusi, absurdi ja provokatiivset keelekasutust, mille eesmärk on rõhutada usuliste autoriteetide ja pühakirja vastuolusid või ebatõenäosusi.

Leo Taxil (1854–1907), kodanikunimega Marie Joseph Gabriel Antoine Jogand-Pagès, oli Prantsuse kirjanik ja ajakirjanik, kes sai tuntuks esmalt antiklerikaalse tegevusega, hiljem aga kurikuulsa massilise usulise ja vabamüürlusvastase pettuse korraldajana. Ta oli viljakas pamfletikirjutaja, kelle teosed äratasid 19. sajandi lõpus tugevat vastukaja. Kuigi tema looming pälvis ajutist populaarsust ateistlikes ja radikaalsetes ringkondades, käsitletakse seda hiljem pigem kui sensatsioonilist ja äärmuslikku näidet ideoloogilisest kirjandusest. “Lustakas evangeelium” jääb tema tööde hulgas kõige tuntumaks ja vaieldavaimaks teoseks.