Rootsi ratsanik

Leo Perutzi romaan „Rootsi ratsanik“ viib lugeja 18. sajandi alguse Kesk-Euroopasse, kus sõjad, vaesus ja üleloomulik usk määravad inimeste elukäiku. Lugu algab kahe tundmatu rännumehe kohtumisega Böömimaal. Üks on kõrgest soost, teine lihtne varas, ent juhuse või saatuse tahtel vahetavad nad oma identiteedid. Sellest saab alguse põimitud lugu identiteedist, õiglusest ja lunastusest, kus realistlikult kujutatud ajalooline keskkond põimub salapäraste sündmustega. Teose keskmes on küsimus: kes tegelikult on see, kes end Rootsi ratsanikuks nimetab, ja milline on tema roll maailma ning omaenda südametunnistuse ees?

Perutz kasutab oskuslikult ajaloolist tausta, et avada inimhinge sügavamaid kihistusi. Tema stiil on vaoshoitud, ent pingestatud, luues ootamatusi täis atmosfääri. Lugu liigub ajas edasi ja tagasi, tuues esile tegelaste minevikud ja motiivid, mis määravad nende valikud. Kuigi sündmustik on tihedalt seotud konkreetse ajalooperioodiga – Põhjasõja ja selle järgse sotsiaalse murranguga –, ulatub teose tähenduslikkus sellest kaugemale, puudutades süü ja identiteedi universaalseid teemasid. Osad stseenid ja motiivid viitavad legendidele ja religioossetele kujunditele, lisades romaanile allegoorilise mõõtme.

Leo Perutz (1882–1957) oli Praha juudi päritolu kirjanik, kes kirjutas saksa keeles ning tegutses ka matemaatikuna. Tema loomingut on võrreldud Jorge Luis Borgese ja Franz Kafkaga, keda samuti köitsid piir reaalse ja üleloomuliku vahel. Perutzi teosed paistavad silma fantaasiarikkuse ja psühholoogilise sügavuse poolest. „Rootsi ratsanik“ ilmus esmakordselt 1936. aastal ja kuulub tema hilisemate tööde hulka, ühendades meisterlikult ajaloolise jutustuse ja müstilise mõistuloona mõjuva elamuse.