Keiser Julianus. Päevik 3. osa

Leo Metsari teose „Keiser Julianus. Päevik“ kolmas osa jätkab fiktiivset, kuid ajaloolisele allikale toetuvat romaanitsüklit Rooma keiser Julianusest, kes valitses 4. sajandil ja jäi ajalukku kui üks viimaseid keisreid, kes püüdis taastada antiikset paganlikku maailmapilti kristluse tõusva mõju vastu. Teos on vormistatud päeviku kujul, andes sellele intiimse ja isikliku tooni, justkui avaneksid lugeja ees otse keisri sisemised mõtted ja heitlused. Kolmandas osas jõuab päevik Julianuse elu lõpufaasi, kui ta juhib sõjakäiku idas ja seisab silmitsi mitte ainult välisvaenlastega, vaid ka omaenda eksistentsiaalsete küsimuste ja süveneva üksindusega. Poliitilised arengud ja religioossed pinged põimuvad isikliku traagikaga.

Romaani keelekasutus on tihe ja kujundlik, viidates nii antiikfilosoofiale kui ka varakristliku ja hellenistliku mõttemaailma kokkupõrgetele. Metsar suudab veenvalt edasi anda Julianuse haritust, tema vaimseid püüdlusi ja filosoofilist rahutust, mis seisneb pidevas katsetamises mõista oma aega, saatust ja jumalate tahet. Samas ei unusta autor ka ajaloolise konteksti detailirohkust – sündmuste taust on hoolikalt läbitöötatud, andes realistliku kujutluse Rooma keisririigi hilisperioodi poliitikast ja kultuurist. Kolmas osa on sisult süngem ja introspektiivsem kui eelnevad, kandes tunnet, et Julianus seisab teelahkmel: maailma muutmine näib üha kättesaamatum, samas kui sisemine tung jääda truuks iseendale ei kao kuhugi.

Leo Metsar (1934–2002) oli eesti kirjanik ja tõlkija, kelle loomingus on keskne koht ajaloolisel romaanil ja filosoofilistel teemadel. Tema Julianuse-triloogia on üks süvitsi minevamaid käsitlusi antiikajast eesti kirjanduses, ühendades faktitäpsuse, kultuuriloolise sügavuse ja poeetilise väljenduse. Metsar ei kirjuta pelgalt ajaloost, vaid kasutab ajaloolist ainest mõtiskluseks inimloomuse, võimu, usu ja aja üle. Kolmas osa Julianuse päevikust võtab kokku nii peategelase elu kui ka ideelise maailma, mille jäänuseid võib märgata veel hilisemas ajaloos – ning ehk ka tänapäevas.