Keiser Julianus 1. osa

„Keiser Julianus“ on Leo Metsari ajalooline romaan, mille esimene osa viib lugeja 4. sajandi lõpu keerulistesse poliitilistesse ja vaimsetesse oludesse. Teose tegevusaeg katab perioodi augustist oktoobrini aastal 363, mil Rooma riik seisis silmitsi sisemiste pingete ja väliste ohtudega. Romaan keskendub keiser Julianuse, hüüdnimega „Apostata“ ehk taganeja, isikule ja tema valitsemise viimastele kuudele. Julianus oli viimane paganlik keiser, kes püüdis taastada vanu jumalaid ja peatada kristluse levikut, asetades end vastamisi oma ajastu valitsevate jõudude ja ideoloogiate konfliktiga.

Romaani süžee avab Julianuse katseid tugevdada riiki ja juhtida sõjakäiku Pärsia vastu. Metsar kujutab tema isikut nii väejuhi kui ka mõtlejana, kelle tegevust suunas sügav veendumus hellenistliku kultuuri ja usundi väärtustes. Teos jälgib tema sisemisi kahtlusi ja püüdlusi, samuti pingeid, mis tekkisid keisri reformiplaanide ja tegeliku poliitilise olukorra vahel. „Keiser Julianus“ toob esile ajastu kontrasti – vana Rooma traditsioonide ja uue kristliku maailmapildi põrkumise –, mille kaudu luuakse dramaatiline taust ühe valitseja traagilisele saatusele. Nii avaneb lugejale ajalugu, kus isiklikud veendumused ja riiklikud huvid põimuvad lahutamatult.

Leo Metsar (1924–1997) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingus on olulisel kohal ajaloolised romaanid. Ta on kirjutanud mitmeid teoseid, mis käsitlevad antiikaja ja keskaja teemasid, püüdes siduda põhjalikku ajaloolist tausta ja ilukirjanduslikku kujundlikkust. Metsari huvi ajaloofilosoofia ja kultuurilooliste probleemide vastu ilmneb ka tema Julianuse-romaanis, kus ta ei piirdu vaid sündmuste kirjeldamisega, vaid süüvib ka ideede ja maailmavaadete vastasseisu. „Keiser Julianus“ kuulub tema olulisemate tööde hulka ning peegeldab autori püüdlust avada minevikku kui vaimse ja poliitilise võitluse väljendust.