Veri ja jää

Leo Kessleri romaan „Veri ja jää“ ilmus eesti keeles 1994. aastal kirjastuse Pakett vahendusel. See kuulub tema arvukate sõjaromaanide hulka, kus kujutatakse Teise maailmasõja lahinguid äärmiselt otsekohese ja detailse stiiliga. Teose tegevus leiab aset talvistes oludes, kus Saksa üksused peavad karmides tingimustes võitlust Nõukogude vägedega. Lugu on täis brutaalseid lähivõitlusstseene ja vahetut vägivalla kujutamist, mis on omane Kessleri militaarsetele seiklusromaanidele. Autor ei püüa pehmendada sõja õudust, vaid esitab selle kogu oma julmuses, näidates nii sõdurite metsikut võitlust ellujäämise nimel kui ka lahingute halastamatut reaalsust.

Romaanis „Veri ja jää“ keskendutakse peamiselt väikese üksuse tegevusele, kusjuures tegelasteks on nii karmid rindemehed kui ka eristuva iseloomuga kaaslased. Kirjeldused on hoogsad ja sageli šokeerivad, rõhutades sõja ebainimlikkust. Tegelasteks on näiteks Schulze ja Pilusilm, kelle tegutsemist iseloomustab brutaalne otsekohesus. Teos järgib Kesslerile omast mustrit, kus tegelaste dialoog ja tegevus on tihedalt seotud kiire lahingudünaamikaga, andes lugejale elava pildi sõjast kui igas hetkes elu ja surma kaaluvast olukorrast. Samas ei ole tegemist ajaloolise uurimusega, vaid pigem meelelahutusliku ja dramaatilise sõjaromaaniga, mille sihtgrupiks on peamiselt militaarseiklust nautiv lugeja.

Leo Kessler oli Saksa päritolu autor, kelle nime all avaldati suur hulk sõjateemalisi romaane. Tegelikult oli tegu briti kirjaniku Charles Whitinguga (1926–2007), kes kasutas Kessleri pseudonüümi just eriti toore ja otsekohese stiiliga sõjajuttude puhul. Whiting kirjutas üle 200 raamatu, millest märkimisväärne osa ilmus erinevate varjunimede all. Kessleri nimega ilmunud teosed kujutasid tavaliselt Saksa üksusi idarindel või eriüksuste lahingutes. „Veri ja jää“ on üks neist raamatutest, mis esindab tema produktiivset loomingut, olles osa laiemast militaarse ilukirjanduse voolust, mida Eestis 1990. aastatel agaralt tõlgiti ja kirjastati.