Pool sajandit teatriteed

Leo Kalmeti mälestusteraamat „Pool sajandit teatriteed“ on isiklik ja põhjalik tagasivaade Eesti teatriloo ühele olulisemale arenguperioodile 20. sajandi esimesest poolest kuni 1970. aastate lõpuni. Autor võtab luubi alla oma pika ja mitmekesise lavatee, kattes lavastajatöö, õpetamise ja teatrimõtte kujunemise. Raamatu keskmes on Eesti Draamateatri ning Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedri tegevus, kus Kalmetil oli kandev roll. Tema jutustuses põimuvad professionaalsed ülevaated lavastustest ja rollidest isiklike meenutustega kolleegidest, õpilastest ning lavatagustest sündmustest, mis annavad aimu tollase kultuurielu pingetest ja võludest.

Kalmet ei piirdu oma raamatus üksnes isiklike saavutuste kirjeldamisega, vaid tõstab esile ka Eesti teatri üldisi suundumusi ja muutusi ajas. Ta kirjeldab, kuidas lavakunst oli seotud sotsiaalsete ja poliitiliste oludega, ent samas suutis sageli hoida oma autonoomiat ning otsida esteetilisi ja sisulisi lahendusi ka surveolukorras. Läbivalt rõhutab ta näitlejatöö süvitsiminekut, lavastajakunsti tähendust ja pedagoogilise järjepidevuse olulisust. Tekst on koostatud arutelulises toonis, kus meenutused vahelduvad mõtisklustega kunsti ja inimese rollist ajas.

Leo Kalmet (1900–1975) oli Eesti lavastaja, näitleja ja teatripedagoog, kelle töö kujundas mitme põlvkonna teatriilma. Ta õppis Tartu Ülikoolis ja lõpetas Dresdeni konservatooriumi, tuues Eestisse tugevaid mõjusid Euroopa lavastuskoolidest. Kalmet oli pikaaegne lavakooli õppejõud ja mitmete silmapaistvate näitlejate õpetaja. „Pool sajandit teatriteed“ ei ole ainult isiklike mälestuste kogum, vaid ka oluline ajalooline dokument, mis jäädvustab eesti teatri arenguloo ühe keskse tegelase vaatepunktist.