Lennujaamas

Teos „Lennujaamas“ koondab endasse argielulisi, kuid seejuures intensiivseid ja ootamatult sügavamaid olukordi, mille keskmes on inimesed, kes satuvad Tallinna lennujaama ootama, lahkuma või saabuma. Autor kujutab hetki, mil igapäevased ajaraamid lõdvenevad ja inimeste sisemaailm pääseb valla. Stseenid toimuvad ühes kindlas ruumis – lennujaamas –, ent erinevate tegelaste mõtted, mälestused ja ootused hargnevad sellest piiratud ruumist palju kaugemale. Aeg justkui seisab, ent samas on see pidevas liikumises: keegi lahkub igaveseks, keegi tuleb tagasi, keegi ei tea veel, kuhu ta jõuda tahab.

Lühijuttude kogumikuks kujunenud raamat ei keskendu mitte niivõrd sündmustele, vaid emotsioonidele ja tähelepanekutele, mis jäävad sageli varju. Olgu selleks eakas mees, kes ootab tütre lendu, noorpaar, kes läheb eri suundades, või naine, kes peab viimase hetkeni otsustama, kas ta istub lennukile. Tegelased on kirjutatud lakoonilise täpsusega ning autor jätab neile ruumi ise kõnelda – rohkem vaikuste kui selgituste kaudu. Ruum, mis on loodud liikumiseks, saab siin paigaks, kus otsitakse tähendusi ja vastuseid. Lennujaam muutub kohtumiste ja hüvastijättude teatraalseks lavaks, mille taustal igaüks mängib oma osa.

Teose autor on eesti kirjanik Jaanus Vaiksoo, kelle looming ulatub nii täiskasvanutele kui lastele kirjutatud teosteni. „Lennujaamas“ on üks tema varasematest proosateostest, milles ilmnevad juba talle iseloomulikud detailitundlikkus ja inimese siseilma mõtestamise oskus. Hilisemates teostes, sealhulgas lastekirjanduses, on see tähelepanelikkus elu väikeste hetkede ja keeruliste tunnete vastu jätkunud. Vaiksoo loominguline ampluaa on lai, kuid läbivaks jooneks jääb igas žanris selge ja vaikne empaatia oma tegelaste vastu.