Poliitiline testament

Poliitiline testament on Lennart Meri poliitiliste kõnede ja esinemiste kogumik, mis katab aastaid pärast presidendiameti lõppu. Pärast ametiaja lõppu jätkas Meri ringreisimist ning esines Eesti nimel nii kodu kui välismaal; just nendest mitmekeelsetest ja eri auditooriumitele peetud kõnedest on koostajad Toomas Hiio ja Mart Meri moodustanud selle raamatu. Kogumik kuulub sarja Eesti mõttelugu ning algab Jaan Krossi järelehüüdega, mis seob kõnede hilisema aja presidendina kujunenud pildiga. Edasi liiguvad tekstid kronoloogiliselt konverentsidelt, foorumitelt, parlamentidest ja mälestusüritustelt, näidates, kuidas Meri sidus vaba Eesti välispoliitilised eesmärgid ajaloolise kogemuse ja kultuurilise enesemääratlusega.

Raamatu tuumaks on arutelud Euroopa piiride, Balti riikide rolli ja Läänemere piirkonna tähenduse üle. Meri kõned Balti riikide ja Euroopa Liidu laienemise konverentsidel, NATOga liitumise teemalistel aruteludel ning erinevatel foorumitel avavad tema arusaama Eestist kui väikeriigist, kes peab iseennast defineerima, mitte leppima teiste antud rollidega. Korduvalt käsitleb ta küsimust, kus jookseb idapiir ja kus algab Lääs, kuidas mõjutavad mineviku okupatsioonid ja vaikimised tänast väärtusruumi ning miks on keele, mälu ja õiguskindluse hoidmine samavõrd julgeolekuküsimus kui sõjaline valmisolek. Kõnede toon vaheldub hoiatavast ja teravast kuni mängulise eneseirooniani, kuid keskne sõnum jääb püsima: Eesti peab end pidevalt uuesti läbimõtestama.

Kogumik sobib lugejale, keda huvitab Eesti poliitiline mõtlemine taasiseseisvumise järgsel ajal ning väikeriigi välispoliitika laiemas Euroopa raamistikus. Tekstid on varustatud kommentaaride ja ilmumisandmetega, mis aitavad mõista iga kõne tausta ja auditooriumi, seega saab neid kasutada nii ajaloo ja politoloogia tundides kui ka iseseisva lugemisena. Meri kõnede kaudu on võimalik jälgida, kuidas muutub sõnakasutus ja fookus, kui Eesti liigub Euroopa Liidu ja NATO liikmesuse poole ning otsib oma kohta väärtuste, mitte ainult geograafia alusel. Raamat aitab näha presidendi järjepidevat joont siduda kultuur, ajalugu ja välispoliitika üheks tervikuks, milles Eesti saab kõnelda iseenda, mitte ainult liitlaste häälega.