Leningradi vanad puud. Leningradi kirjanike lühijutte

„Leningradi vanad puud“ on vene autorite novellivalimik, mis koondab Leningradi (tänase Peterburi) kirjanike 20. sajandi keskpaigas kirjutatud lühijutte. 1979. aastal sarjas „Loomingu Raamatukogu“ eesti keeles ilmunud kogumik sisaldab eriilmelisi jutustusi, mis peegeldavad toonase nõukogude inimese igapäevaelu, sisemisi otsinguid ning ühiskondlikke pingeid. Valikus on esindatud nii realistlik kui ka poeetiline jutustamisviis, ulatudes sotsiaalkriitilistest tähelepanekutest lüüriliste ja melanhoolsete meeleolupiltideni. Kogumik ei keskendu otseselt Leningradile kui linnale, vaid pigem linna kui vaimse ruumi taustale, kus inimsaatused hargnevad.

Juttudes kohtame eri põlvkondade tegelasi – sõja läbi elanud vanureid, noori idealiste, lihtsaid tööinimesi ja üksildasi unistajaid –, kelle elukogemus ja moraalne kompass on vormitud ajastu oludest. Tüüpiliselt sellele perioodile on ka jutustustes esil argipäevase elu idealiseerimine ja vaikne traagika, mis avaldub peenelt dialoogides ja olmelistes detailides. Paljud lood on keskendunud üksikutele hetkedele, vaimsetele seisunditele või väikestele pööretele, mis muudavad tegelase elu suunda. Üldine tonaalsus jääb tagasihoidlikuks, kuid südamlikuks, tuues esile inimese väärikuse, tundlikkuse ja püsimise ka rasketes oludes.

Kogumiku autorite seas on tuntud ja vähemtuntud nimed, kes kuulusid Leningradi kirjandusellu 20. sajandi teisel poolel. Raamat annab eestikeelsele lugejale võimaluse tutvuda vene kirjanduse ühe olulise keskuse loominguga väljaspool suurte nimede kanoonilist rida. „Leningradi vanad puud“ toimib kui vaikne austusavaldus linnale, mille ajalugu ja atmosfäär on olnud viljakas pinnas tundlikule ja tähelepanelikule kirjandusele. Kogumik on ühtlasi ajastu peegel ja vaimse kultuuri dokument, kus inimeseks jäämine on alati olulisem kui süsteemi teenimine.