CCCP ehk Suure Sigudiku Surm Roheluses

Lena Petersoni teos „CCCP ehk Suure Sigudiku Surm Roheluses“ on satiiriline ja teravapilguline romaan, milles segunevad ühiskonnakriitika, absurdi elementidega proosa ja tugevalt karikatuursed karakterid. Raamatu tegevus toimub hüperboliseeritud ja groteskses keskkonnas, kus kujutatakse nõukogudejärgse elukorralduse jäänuseid, inertsust ja inimpsüühika tumedamaid kihte. Pealkirjas mainitud „Suur Sigudik“ viitab kesksesse figuuri, kelle surm käivitab sündmuste jada, mis paljastab kohaliku kogukonna sisemised pinged ja võimuvõitlused.

Romaani ülesehitus on episoodiline ja mitmehäälselt esitatud, tuues eri vaatenurki, mis kõik heidavad valgust ühiskonna korratusele ja isiklikule segadusele. Keel on kujundlik, kohati teadlikult robustne, ning täis kultuurilisi viiteid ja keelemänge, mis rõhutavad teksti iroonilist ja mõneti mänglevat tooni. Petersoni huvi ei ole pelgalt üksiku tegelase või sündmuse kujutamine, vaid ta konstrueerib romaanis omamoodi maailmamudeli, milles idealism ja küünilisus põrkuvad, loovad absurdselt koomilise, ent samas tülgastavalt realistliku vaate ühiskonnale ja inimsuhetele.

Lena Peterson on pseudonüüm, mille taga peitub autor, kelle looming keskendub alternatiivsele ja kriitilisele kirjandusväljendusele. „CCCP ehk Suure Sigudiku Surm Roheluses“ kuulub selle kirjaniku kõige radikaalsemate ja kontseptuaalsemate teoste hulka. Tema stiili iseloomustab keeleline julgus, vormiline eksperimentaalsus ning sotsiaalne närv, mis võimaldab tal kasutada kirjandust ühiskondliku peeglina. Romaan sobib lugejale, kes otsib provokatiivset, sisult ja keelelt väljakutsuvat teost, mis ei paku lihtsaid vastuseid, vaid kutsub esile ebamugavaid küsimusi.