Sissejuhatus õiguspsühholoogiasse

Lembit Auväärti teos „Sissejuhatus õiguspsühholoogiasse“ on esimene eestikeelne süsteemne ülevaade psühholoogia rakendamisest õiguse valdkonnas, mille eesmärk on tutvustada lugejale selle interdistsiplinaarse ala põhiseisukohti, uurimissuundi ja praktilisi kasutusvõimalusi. Raamat sobib eeskätt õigusteaduse ja psühholoogia tudengitele ning praktiseerivatele juristidele, kuid ka laiemale lugejaskonnale, kes huvitub inimese käitumise ja õigussüsteemi omavahelistest seostest. Teos käsitleb näiteks õigusrikkumiste psühholoogilisi tagamaid, süüaluste ja kannatanute käitumismustreid ning erinevaid tegureid, mis mõjutavad kohtupsühholoogilisi hinnanguid ja menetluste õiglust.

Raamatu ülesehitus on temaatiliselt loogiline ja järjekindel, liikudes üldistest teoreetilistest lähtekohtadest konkreetsemate rakendusvaldkondadeni. Auväärt käsitleb muu hulgas süüteo motiivide kujunemist, isiksuseomaduste ja psüühiliste seisundite mõju kriminaalkäitumisele, tunnistajate usaldusväärsust, laste kui tunnistajate eripärasid, süüdimatuse hindamise põhimõtteid ning ekspertarvamuse koostamise psühholoogilisi aluseid. Igas peatükis on toodud viiteid empiirilistele uuringutele ja nõukogude õigussüsteemis läbiviidud praktikatele, mis peegeldavad raamatu koostamise aja sotsiaalset ja ideoloogilist konteksti.

Lembit Auväärt (1925–1997) oli Eesti psühholoog ja pedagoog, kelle teadustöö keskendus eelkõige rakenduspsühholoogia küsimustele, sealhulgas õigusalastele ja pedagoogilistele aspektidele. Tema panus seisnes eelkõige selles, et ta aitas Eestis juurutada psühholoogia praktilist mõõdet ja tõi akadeemilisse diskussiooni tollal uuenduslikke teemasid, nagu õigussubjekti psüühiline seisund ja isiksuse hindamine õiguse kontekstis. „Sissejuhatus õiguspsühholoogiasse“ jääb tema olulisemate teoste hulka, olles seniajani kasulik lugemisvara neile, kes soovivad mõista, kuidas inimese psüühika mõjutab ja suunab õigussüsteemis toimuvat.