Kuhu küll kõik külad jäid? 1. osa

Raamat Kuhu küll kõik külad jäid? 1. osa keskendub Virumaal asunud Laanemõisa külale ning kasutab selle paiga käekäiku lähipildi ja juhtumiuuringuna, et avada laiemat muutuste ahelat Eesti maaelus. Autor liigutab jutustust ajateljel edasi-tagasi, tõmmates jooneid kuni keskajani ja tuues seejärel fookuse 20. sajandi murrangutele. Külalugude kõrvale tõstetakse argised töövõtted, talu- ja kogukonnakombed, maastiku muutumine ning võimuvahetuste mõju inimeste otsustele. Tekst püsib konkreetsetes paikades ja nimedes, kuid asetab need pidevalt laiemasse raamistikku: kuidas talude ja perede elukord nihkub, mis jääb alles, mis kaob ning milline on sundmehhanismide roll selle kadumise kiirendajana. Nii tekib tervik, milles küla kui elukorraldus muutub mõõdupuuks, mille najal lugeja mõistab riigi, omavalitsuse ja üksikinimese suhete pinget.

Teos rõhutab, et häving ei sünni ühekorraga; see koguneb normide, määruste ja kampaaniate kaudu, mida kohalik inimene kogeb esmalt väikeste ebamugavustena, hiljem aga pöördumatute kaotustena. Köide kirjeldab laineid, mille all eluviis laguneb: talude koondamine, maa ümbermõõtmise ja -jaotamise tehnokraatlik surve, ametnike ja plaanide tung õue- ja põllupiiridesse. Jutustuse toon väldib loosungit, lastes sündmustel ise kõneleda; kohati ilmub satiiriline serv, mis teeb nähtavaks bürokraatia ja tegeliku elu lahknevuse. Lugeja saab siit järjestuse, mille järgi mõtestada ühe küla kadumise protsessi: millal algasid nihked, kes millise otsuse tegi, milliste tagajärgedega see külatasandil lõppes. Selline ülesehitus aitab näha, kuidas üks konkreetne koht osutab mustrile, mis kordub üle maa.

Kogumik paikneb mälestustetsüklis Punane katk, kus autor on varem käsitlenud sõja-aastate kogemust ning maa ümberkorraldajate tegevust; käesolev raamat koondab need liinid külalugudeks, mille kaudu muutused muutuvad tajutavalt konkreetseks. Raamatupoodide ja antikvariaatide kirjeldused seavad teose koduloo ja Eesti ajaloo riiulitele, rõhutades nii autori tausta kui käsitluse püsivat kandepinda: isiklik mälu, külakroonika ja avalikud kampaaniad kohtuvad üheks materjaliks, mida saab lugeda nii kohaliku ajaloo allikana kui üldise mustri selgitajana. Sarjas edasi liikudes jätkub sama tööviis: detail, kohanimi ja töövõte annavad kaardi, millel lugeja saab võrrelda küla saatust laiema ajalooga ning näha, kuidas argised otsused ja võimukorraldused kokku joonistavad kadumise trajektoori.