Eesti kooli vanem ajalugu

Lembit Andreseni teos “Eesti kooli vanem ajalugu” käsitleb põhjalikult hariduse ja koolikorralduse arengut Eestis alates feodaalsest killustatusest kuni 20. sajandi alguseni. Autor toob esile, kuidas kooliharidus kujunes eri aegadel nii linnas kui maal, kajastades poliitilisi ja ühiskondlikke muutusi, mis hariduskorraldust mõjutasid. Tähelepanu pööratakse nii õppeasutuste võrgustiku kujunemisele kui ka õpetamise sisule, õpetajate ettevalmistusele ja koolide rollile kultuurilise järjepidevuse kandjana. Raamat annab ülevaate hariduse arengust Rootsi võimu perioodil ning Eesti ala liitmisel Venemaaga, tuues esile erinevused ja sarnasused kahes haridusmudelis.

Autor vaatleb kooli rolli laiemas kultuuriloolises kontekstis. Kool ei olnud pelgalt teadmiste edasiandmise koht, vaid ka ühiskondlike ja rahvuslike ideede kandja. Andresen näitab, kuidas kooli kaudu kujundati harjumusi, distsipliini ja väärtushinnanguid, mis aitasid kaasa eestlaste haridusliku ja kultuurilise identiteedi kujunemisele. Samuti käsitletakse probleemkohti – näiteks piiratud ligipääsu haridusele ning ühiskondlikke kihistusi, mis mõjutasid koolihariduse kättesaadavust. Raamat on mõeldud õppevahendina, kuid sobib lugemiseks ka neile, kes huvituvad Eesti kultuuri- ja haridusloost laiemalt.

Lembit Andresen (1930–2016) oli eesti haridus- ja pedagoogikateadlane, pedagoogikadoktor ning hinnatud õppejõud. Ta töötas aastakümneid Tallinna Pedagoogilises Instituudis ja oli tegev mitmete haridusajaloo uurimistööde autorina. Andreseni teadustöö keskmes oli Eesti kooli ja hariduse areng eri ajastutel ning ta avaldas mitmeid käsitlusi, mis käsitlesid nii koolikorralduse üldpilti kui ka konkreetseid perioode ja nähtusi. Tema panus seisnes põhjaliku ja süsteemse ülevaate loomises, mis aitas kujundada arusaama hariduse rollist Eesti kultuuriloos. Andreseni töö on jätkuvalt väärtuslik allikas haridusajaloo uurijatele ja huvilistele.