Lumeliiliad

„Lumeliiliad“ on Leili Andre luulekogu, milles on ühendatud loodusmotiivid ja isiklikud tundepildid. Kogumik toob lugejani aastaaegade rütmid, vahelduvate ilmastike ja looduse ilmingute kaudu peegelduvad inimeste meeleolud ning elusündmused. Luuletused kannavad tähelepanelikku vaatlust ja kujundlikkust, milles looduslik kord avab ruumi inimese sisemistele seisunditele. Autor laseb esile tõusta lihtsatel, ent samas sügavatel piltidel, kus argised hetked põimuvad lüürilise läbielamisega.

Teos loob mitmekihilise vaate elu mööduvusele ja muutlikkusele. Kevade ärkamine, suve lopsakus, sügise rahunemine ja talve tardumus saavad kogumikus poeetilisteks märkideks, mis kõnelevad nii rõõmust kui ka nukrusest. Lüürika kaudu väljendub arusaam, et looduse rütmid ja inimelu kulgemine on tihedalt seotud, ning see annab lugejale võimaluse näha enda kogemusi laiemas, ajas ja ruumis korduva mustrina. „Lumeliiliad“ ei paku ainult looduspilte, vaid kutsub märkama ja hindama vaikseid hetki, milles peitub sügav sisemine jõud.

Leili Andre (1927–2008) oli eesti luuletaja, kelle looming on sageli seotud looduse, tundemaailma ja kodupaigaga. Ta avaldas mitmeid luulekogusid, milles tähelepanu keskmes on eluringi vaheldumine ja inimese sisemiste seisundite peegeldumine looduses. Andre tekstidele on iseloomulik lihtne ja selge keel, mille kaudu avanevad nii argipäeva ilu kui ka suuremad üldistused elust ja ajast. Tema luule on leidnud koha Eesti 20. sajandi lüürikatraditsioonis ning kõnetab lugejat oma siira ja vahetu tonaalsusega.