Peremees ja sulane

Leida Tigase „Peremees ja sulane“ on klassikalise muinasjutu vormis kirjutatud allegooriline lugu, milles lihtne süžee kätkeb endas moraalseid ja sotsiaalseid tähendusi. Teose keskmes on kahe tegelase – peremehe ja sulase – omavaheline suhe, mille kaudu avatakse erinevaid inimlikke jooni nagu ahnus, alandlikkus, õiglus ja kavalus. Lugu areneb läbi dialoogide ja tegevuste, kus vastanduvad võimu omav, kuid isekas peremees ja tark, ent näiliselt alistuv sulane. Sulase leidlikkus ja kannatlikkus osutuvad lõpuks määravaks, pöörates olukorra ootamatult pea peale ning tuues esile arusaama, et võim ei pruugi alati kuuluda sellele, kes seda kõige valjemalt nõuab.

Tekst on kirjutatud lastele mõeldud lihtsas ja selges keeles, kuid sisaldab kihte, mis avanevad ka vanemale lugejale. Muinasjutule omane korduslik struktuur ja selge moraal muudavad loo sobivaks ettelugemiseks ning aruteluks lastega, aidates avada eetilisi ja käitumuslikke teemasid. Tegelaste ja situatsioonide kaudu saab arutleda aususe, nutikuse ja eneseväärikuse üle. TEA Kirjastuse väljaandes on teos varustatud illustratsioonidega, mis toetavad teksti ja aitavad visuaalselt mõista sündmuste käiku. Kujundus ja kujutised loovad ajatu muinasjutulise meeleolu, mis haakub hästi Tigase kirjutamislaadiga.

Leida Tigane (1908–1983) oli eesti lastekirjanik, kelle loomingut iseloomustab rahvalik ainestik, selge väärtusraamistik ja sõbralik toon. Tema teosed käsitlevad sageli lihtsaid, kuid sügavaid teemasid, pakkudes lastele võimaluse tunnetada õiglust, headust ja empaatiat läbi kujundlikult esitatud tegelaste ja sündmuste. „Peremees ja sulane“ kuulub tema tuntumate muinasjuttude hulka ning peegeldab hästi tema oskust põimida õpetlik sisu ladusa ning meeldejääva jutustusega. See on raamat, mis suudab kõnetada mitut põlvkonda ning hoiab elus rahvajutu traditsiooni kaasajalgi.