Tähtede langemise ööd. Novelette ja miniatuure 1961-1963

Lehti Metsaalu kogumik „Tähtede langemise ööd“ koondab endas valiku novelette ja miniatuure, mis on loodud aastatel 1961–1963. Teos esindab tundlikku ja tähelepanelikku proosalaadi, milles põimuvad argipäevane olustik ja sisemine elu. Lühivormile omaselt on tekstid lakoonilised, kuid tähenduslikud, rõhuga meeleoludel, ootamatutel mõttepööretel ja detailide tähenduslikkusel. Metsaalu kujundikeel on poeetiline ja napp, tema tegelased sageli vaiksed või tagasihoidlikud, ent see vaoshoitus loobki pinna, millelt joonistuvad esile üksindus, igatsus ja elu märkamatud muutused.

Kogumiku noveletid toovad esile hetki, mil tegelase elus toimub mingi sisemine nihe – olgu see seotud kaotuse, äratundmise või ootamatu seose tekkimisega maailmaga. Miniatuurid, mis moodustavad raamatu peenekoelisema osa, mõjuvad sisekaemuslikult ja aforistlikult, mõnikord kõigest paari lõigu pikkuste mõtisklustena, ent kannavad endas kontsentreeritud pinget või küsimust. Aja kulgemine, looduse muutlikkus ja inimsuhete habras tasakaal on läbivad teemad, mida Metsaalu käsitleb ilma õpetliku toonita, pigem vaadeldes ja mõtestades. Tekstide struktuur on sageli avatud, jättes lõpu lugeja sisetunde hooleks.

Lehti Metsaalt (1934–1990) oli eesti proosakirjanik, kelle looming jäi valdavalt lühivormi piiresse. Tema tekstide juures hinnati eluolulist tundlikkust ja oskust näha väikestes asjades suurt tähendust. „Tähtede langemise ööd“ on tema varasema loominguperioodi iseloomulik kogu, milles peegeldub nii 1960. aastate alguse kirjanduse liikumine isiklikuma ja vahetuma väljenduse poole kui ka Metsaalu enda stiilitaju kujunemine. See raamat sobib lugejale, kes hindab vaikset intensiivsust ning suudab peatuda hetkes, kus tähendus ei ole otse välja öeldud, vaid aimatav ja kujutluses viimistletav.