Suurejüri peremees. Üks tõsijutt

„Suurejüri peremees. Üks tõsijutt“ on Lehte Hainsalu kirjutatud elulooline jutustus, mis keskendub Eesti Vabariigi iseseisvuse sünniloos olulise tegelase, Jüri Vilmsi, kujunemisloole ja traagilisele saatusele. Teose keskmes on ühe noore idealistliku mehe elu, kelle tegevus ulatus juristikarjäärist poliitikasse ning kelle sügav veendumus rahvuslikus enesemääramises viis ta Eesti Ajutise Valitsuse liikmena 1918. aasta kevadel eluohtlikule diplomaatilisele missioonile. Vilmsi elu lõpeb traagiliselt teadmata asjaoludel Soomes, kuid tema roll Eesti iseseisvuse saavutamisel jääb ajalukku kui sümboolne ja otsustav.

Raamatu ülesehitus järgib dokumentaalproosa vormi, põimides arhiiviallikaid, mälestusi ja ajaloolisi kirjeldusi autori subjektiivse tõlgendusega. See annab loole mitte ainult faktilise usaldusväärsuse, vaid ka isikliku mõõtme, mis teeb Jüri Vilmsi kuju lugejale lähedaseks ja mõistetavaks. Hainsalu püüab mõista ja esitada Vilmsi motiive ning maailmavaadet, sidudes tema tegevuse tollaste ühiskondlike ja poliitiliste oludega. Samas joonistub teosest välja ka pilt tolleaegsest Eesti talupojakultuurist, hariduspüüetest ja ühiskondlikust ärkamisest, mis andsid aluse Vilmsi kujunemisele ühiskondlikult aktiivseks ja eetiliselt veendunud isikuks.

Lehte Hainsalu on eesti kirjanik, publitsist ja poliitik, kelle loomingut iseloomustab ühiskondlik tundlikkus ja süvenemine Eesti ajaloo murdepunktidesse. Tema töödes kohtuvad ajalooline uurivus ja poeetiline tundlikkus, mida kannab selge keelekasutus ja sügav huvi inimliku vastutuse vastu. „Suurejüri peremees“ ei ole lihtsalt biograafia, vaid ka katse mõtestada, mida tähendab pühendumine ideele ajal, mil riiklik eksistents on alles kujunemas. See on austusavaldus inimesele, kelle nimi seisab Eesti iseseisvusmanifesti all, ent kelle elu jäi lühikeseks ja lõpetamatuks.