Tumedate liblikate kodu

Leena Landeri romaan Tumedate liblikate kodu keskendub noore poisi elule kinnises kasvatusasutuses, kus igapäevane kord ja distsipliin varjavad keerulisi suhteid ja vastuolulisi taustasid. Peategelane, kes on suunatud eriinternaatkooli, peab kohanema uute reeglite ja kaaslastega, samal ajal toime tulema mineviku sündmustega, mis on jätnud jälje tema käitumisele ja enesetajule. Lugu kulgeb läbi sisemiste monoloogide, dialoogide ja vaatluste, tuues esile, kuidas suletud keskkond mõjutab üksikisikut.

Romaan käsitleb kasvatuslike eesmärkide ja tegelikkuse lahknevust, autoriteedi ja alluvuse vahelist pinget ning vaikimist, mis ümbritseb traumaatilisi kogemusi. Tegelased liiguvad piiripealses olukorras, kus minevikku ei saa muuta, kuid olevik nõuab kohandumist. Olulisel kohal on ka õpetajate ja kasvatajate roll, kelle motiivid ja tegutsemisviisid ei ole ühesed. Tumedate liblikate kodu kujutab protsessi, milles inimene püüab end määratleda keskkonnas, kus tõde ja kontroll on hajunud ning kus vaikimine võib osutuda määravamaks kui rääkimine.