Veni, vidi, vidiit.... Luulet 1977-1978
Veni, vidi, vidiit.... Luulet 1977-1978
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1979
- 71 lk | Pehmekaaneline | 110 x 167 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Leelo Tungla luulekogu „Veni, vidi, vidiit…“ koondab valiku autori 1977.–1978. aasta loomingust, jäädvustades noore luuletaja energiat, mängulisust ja elutaju, mis suudab ühendada vaimuka pilgu ja tundliku sisekaemuse. Kogu pealkiri – ladina fraasi „Veni, vidi, vici“ („Tulin, nägin, võitsin“) vaimukas mugandus – viitab juba eos nihestatud perspektiivile, kus tõsidust murtakse huumori ja keelelise leidlikkusega. See on luule, mis tuleb ja näeb, kuid ei väida end võitvat – pigem märkavat, peegeldavat ja küsimusi esitavat. Tungla tekstid toovad esile argielu, isiklikud muljed, ühiskondlikud vastuolud ja keelelised eksperimendid, milles kõlab nooruse teravmeelsus, kuid ka mõtlik alatoon.
Luuletused on üles ehitatud dünaamiliselt, rütmiliselt ja sageli iroonilise alatooniga. Tungla luulekeel on liikuv, voolav ja lopsakas – tema värsid kombivad elu servi, olles ühtaegu siirad ja kavalad. Siin kohtuvad mängulisus ja melanhoolia, sotsiaalne tundlikkus ja isiklik mõtlikkus. Tema tekstides on viiteid nii klassikalisele kirjandusele kui ka kaasaegsetele ühiskondlikele nähtustele, ent need ei muutu kunagi moraliseerivaks. Selle asemel hoiab autor distantsi läbi huumori, sõnamängu ja terase tähelepanu, mille fookuses on inimene – oma vastuolulisuses, püüetes ja puudustes. Luuletustes leidub ka autobiograafilisi varjundeid, kuid need on seatud osaks laiemast kogemusväljalt.
Leelo Tungal (sünd. 1947) on üks tuntumaid ja armastatumaid eesti luuletajaid, kelle looming ulatub lastekirjandusest laulutekstideni ja tõsisemast lüürikast humoorikate miniatuurideni. Tema 1970.–1980. aastate luule on isikupärane segu sotsiaalsest tundlikkusest ja keelelisest vaimukusest, olles samas juurdunud sügavas kultuuritundes. „Veni, vidi, vidiit…“ kuulub Tungla varasemale loomeperioodile ning peegeldab ajastu meeleolusid noore naisluuletaja pilgu läbi – ausalt, intelligentse irooniaga ja alati inimesekeskselt. See kogu näitab, kui mitmekesise tonaalsusega võib olla üks luulehääl ning kui elujõuliseks suudab Tungal muuta isegi kõige harilikuma hetke.
