Ei nime, ei hinda. Luulet 1990-1993

“Ei nime, ei hinda. Luulet 1990–1993” on Leelo Tungla luulekogu, mille avaldas Monokkel. Raamat koondab tekste, mis on kirjutatud Eesti ühiskonna pöördelistel aastatel, mil toimusid poliitilised ja sotsiaalsed muutused. Teose luuletused kajastavad nii argielu kui ka laiemat ühiskondlikku konteksti, sidudes isikliku tunde- ja mõttemaailma ajastu valulike küsimuste ja lootustega. Kogumiku toon on kohati kriitiline, kohati mänguline, kuid alati terane ja eluolusid täpselt märkav.

Raamat käsitleb elu kontraste, kus koos eksisteerivad kord lootus ja usk paremasse homsesse, kord aga iroonia ning pettumus. Luuletustes kasutatakse tihti teravmeelset sõnamängu ja sümboolikat, mille abil autor peegeldab nii isiklikke läbielamisi kui ka rahva ühist kogemust. Näiteks raamatu avakatkend, kus elu võrreldakse supikatlaga, toob selgelt esile aja keerukuse ja segaduse, kuid samas ka püsiva vajaduse eristada väärtuslikku tühisest. See teeb kogu luulekogust ajastu poeetilise dokumendi, kus igapäevaelu ja ühiskondlik virvarr on tihedalt põimunud.

Leelo Tungal on eesti luuletaja, prosaist ja lastekirjanik, kelle loominguline tee on olnud viljakas ja mitmekülgne. Ta on kirjutanud nii täiskasvanutele kui lastele, liites oma tekstides sageli huumorit, teravmeelsust ja empaatiat. 1990. aastate algus oli tema loomingus periood, mil ühiskondlikud muutused peegeldusid otseselt luule sisus ja vormis. Tema panus eesti kirjandusse on olnud märkimisväärne, ulatudes luulest ja proosast kuni laulutekstide ja tõlgeteni, ning ta on pälvinud tunnustust kui üks eesti kultuurielu nähtavamaid ja mõjukamaid hääli.