Armastus eesti moodi. Päevikud

Lee Savikruusi teos „Armastus eesti moodi. Päevikud” avab ühe noore naise sisekaemuste ja igapäevaeluliste kogemuste kaudu pildi elust keerukal ajastul. Päevikuvormis kirjutatud raamat viib lugeja isiklikku ruumi, kus põimuvad mälestused lapsepõlvest, suhted vanematega, sisemised kahtlused ja katsetused armastuse ning enese leidmise teel. Tegelase mõtisklused peegelduvad ajas ja ruumis, kandes endas nii argipäeva murede kui ka eksistentsiaalsete küsimuste varjundeid.

Raamat ei keskendu pelgalt ühe armastusloo kujutamisele, vaid ka armastuse tähendusele laiemas mõttes – selle väljendumisele eesti inimese eluviisis, väärtushinnangutes ja ajalooteadvuses. Isiklikest hetkedest kujuneb tervik, mis peegeldab ühiskonna ootusi, ajastu hingust ja indiviidi vastupanu vajadust. Stiililt on tekst vahetu ja aus, ilma liigse ilustamiseta, pakkudes võimaluse lugejal samastuda või vähemalt mõista kirjutaja valikuid ja hoiakuid.

Lee Savikruus on selles raamatus rohkem kui pelgalt autor – ta on jutustaja, kelle hääl on ühtaegu habras ja kindlameelne. Tema päevikulaadsed märkmed näitavad, kuidas isiklik kogemus võib saada sillaks üldinimlike teemade juurde. Kuigi tema looming pole laiemalt tuntud, annab see teos aimu autori tundlikust pilgust ja huvist sisemiste protsesside vastu, mis kujundavad inimese eluteed.