Teatrimälu

Teatrimälu on Lea Tormise esseekogumik Eesti mõtteloo sarjast, mis koondab tema olulisemaid kirjutisi eesti teatrist alates nõukogude ajast kuni nüüdiskunstini. Tekstid on algselt ilmunud eri aegadel ning seovad konkreetsete lavastuste ja teatrijuhtumite analüüsi laiemate kultuuri ja ühiskonna muutustega. Kogumiku aine jaguneb kolme suunda: teatrikunsti üldine lugu, näitleja kui isiksus ja lavastus kui omaette tervik. Nende telgede kaudu joonistub välja pilt, kuidas eesti teater on eri poliitilistes tingimustes kujunenud, mida on tähendanud katkenud järjepidevus ning kuidas varasemate perioodide kogemus elab edasi lavaruumi mälus.

Kogumikku läbivaks ideeks on teater kui rahva kultuurimälu üks kandjaid: kunstiliik, mis oma kaduvusele vaatamata talletab hoiakuid, kõneviise ja mõtteviise. Tormis vaatleb lavastusi ja truppe kui osa laiemast keskkonnast, kus koos toimivad ideoloogiline surve, loomevabaduse küsimus ja teatri enda sisemised traditsioonid. Teatrikunsti üldist lugu käsitlevad esseed annavad ülevaate olulistest arengutest ja murrangutest, näitlejaportreed jälgivad konkreetseid loomebiograafiaid, lavastuse-kesksed tekstid aga uurivad, kuidas kujund, ruum ja näitlejatöö põimuvad üheks lavamaailmaks. Autorile on oluline lavastuse “elusus”: rõhk ei jää tehnilistele uuendustele, vaid sellele, kuidas teater kõnetab oma aega ja publikut ning millise jälje ta jätab.

Lea Tormis (1932–2025) oli eesti teatriloolane, kriitik ja õppejõud, kelle töö on määranud suure osa eesti teatriajaloo käsitlusest. Ta õppis Moskvas Lunatšarski nimelises teatrikunstiinstituudis, kaitses seal kandidaaditöö eesti balletist ning töötas seejärel pikka aega Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, hiljem Eesti Muusika ja Teatriakadeemia õppejõu ja professorina. Tormis pärines kirjanik Paul Rummo perest, oli luuletaja ja poliitiku Paul-Eerik Rummo õde ning helilooja Veljo Tormise abikaasa. Tema teadustöö ja kriitika seovad detailse ajaloolise uurimistöö praktilise teatrivaistuga, mistõttu on Teatrimälu ühtaegu nii uurija kui kaasamõtleja pilk eesti lavakunsti minevikule ja kestmisele.