Eesti rahva lugu

Lauri Vahtre „Eesti rahva lugu“ on ladus ja terviklik jutustus eesti rahva kujunemisest, mille eesmärk ei ole pelgalt esitada ajaloolisi fakte, vaid jutustada lugu – ajaloost kui protsessist, kus rahvas, keel ja kultuur kasvavad koos läbi sajandite. Autor alustab muinasajast, kirjeldades esimesi asukaid ja nende eluviise, seejärel liigub edasi muistse vabadusvõitluse, orduaegade, Rootsi ja Vene võimu alla jäämise ning ärkamisaja ja iseseisvuse saavutamiseni. Erilise tähelepanu all on 20. sajandi pöördelised sündmused – okupatsioonid, iseseisvuse kaotus ja taastamine –, mida Vahtre käsitleb rahvusliku identiteedi seisukohalt määravate hetkedena.

Teos ei ole klassikaline õpik ega ka kuiv teadustekst, vaid pigem arutlev ajalugu, mis püüab nähtusi selgitada nii, et ka vähem ettevalmistunud lugeja saaks aru toimunu põhjustest ja tagajärgedest. Vahtre kirjutamislaad on vestlev, kohati teravmeelne ja isikupärane – ta ei varja oma seisukohti, ent toob need välja argumenteeritult. Ta püüab mõtestada, miks teatud sündmused just nii kujunesid ning kuidas üks rahvas läbi alistamiste ja iseseisvuspüüdluste on suutnud säilitada oma keele ja kultuurilise järjepidevuse. Mõned vaatenurgad võivad tekitada lugejates ka vastukaja, ent see ongi osa autori teadlikust lähenemisest.

Lauri Vahtre on hariduselt ajaloolane, kelle teadustöö fookus on keskendunud eeskätt poliitilise ja ideelise ajaloo küsimustele. Ta on avaldanud mitmeid teoseid Eesti ja Euroopa ajaloo teemadel, tegutsenud tõlkijana ning osalenud aktiivselt ka ühiskondlikus arutelus. „Eesti rahva lugu“ on tema üks tuntumaid populaarteaduslikke teoseid, mis on leidnud koha nii kooliõpilaste kui ka täiskasvanud huviliste lugemislaual. Vahtre suudab ühendada teadusliku tausta ja sujuva, vahel ka vaimuka jutustamisviisi, muutes keerulised ajaloosündmused ligipääsetavaks ja arusaadavaks laiale lugejaskonnale.