Räestu raamat

Lauri Sommeri “Räestu raamat” on poeetiline ja mäluline teos, mis põimib endas jutustuse, esseistika ja luuleelemendid. Raamatu keskmes on autori lapsepõlve- ja hinge­maastik – kaardilt kadunud, kuid mälus elav Räestu küla Võrumaal. Sommer kirjutab sellest paigast kui maailma keskpunktist, kus elu ja aeg koonduvad isiklikku ja kultuurilisse mällu. Tekst liigub vabalt eri tasandite vahel: kord meenutab see kodukoha rahvajutte ja kohalikke legende, kord kajab selles isiklik vaikuse ja kuulamise poeetika. Virunuka kalme inimesed, rahvasuu ning külaelanikud saavad autori käe all hääle, muutudes osaks laiemast mütoloogilisest ruumist. Lood ja mõtisklused ühendavad argise ja üleva, näidates, kuidas koht, mis geograafiliselt justkui ei eksisteeri, elab edasi sõnas ja mälus.

Raamatu struktuur on fragmentaarne, meenutades pigem maastikku kui sirgjoonelist narratiivi. Sommer liigub ajas edasi-tagasi, põimides lapsepõlve, vanavanemate lugusid, rahvalaule, religioosseid kujundeid ja omaenda vaimseid rännakuid. Tekstist leiab mõtisklusi jõgede ja kivide kohalolust, kohtumistest kasside, lindude ja inimeste hingejälgedega. Autor ei püüa rajada dokumentaalset ülevaadet, vaid loob mälestusliku ja keeleliselt tundliku maailma, milles sõnad on seotud maastiku hingusega. Nii saab “Räestu raamatust” omamoodi vaimne topograafia – kohtade ja mälestuste kogum, mis avab lõunaeesti keele ja kultuuri süvatasandi. Raamat kannab endas rahuliku ja meditatiivse tooni, kus aeg ja ruum sulavad kokku, ning kus iga detail, olgu see loodusnähtus või inimsuhe, muutub tähenduslikuks.

Lauri Sommer on eesti luuletaja, proosakirjanik, tõlkija ja muusik, kelle loomingut iseloomustab sisekaemuslik ja kultuurimälu austav lähenemine. Tema tekstid ühendavad religioosse ja mütoloogilise mõtlemise, rahvapärimuse ning isikliku kogemuse. Sommer kuulub nende autorite hulka, kes on hoidnud elus lõunaeesti keelt ja maailmataju, arendades seda nii kirjanduses kui muusikas. “Räestu raamat” on tema loomingus isiklik ja samas universaalne teos – see on otsing inimese ja paiga sideme järele, kirjanduslik palvekoht, kus elavad mälestused, esivanemad ja looduse hääl. Raamatust kujuneb vaikne, ent sügav tunnistus sellest, kuidas inimene loob oma identiteeti läbi kuulamise, mäletamise ja paiga tunnetamise.