Lugusid lõunast. 2012-2016

„Lugusid lõunast. 2012–2016“ on Lauri Sommeri lühivormide kogumik, mis ühendab päevikumärkmeid, mõtisklusi ja miniatuurseid kirjeldusi lõunaeestilisest eluolust. Tekstid pärinevad peamiselt Viljandi ümbrusest, kus autor elab ja tegutseb, ning need peegeldavad tähelepanelikku pilku ümbritseva maailma suhtes. Sommer liigub vaikselt mööda loodusmaastikke, meenutab juhuslikke kohtumisi ja kirjeldab hetkepilte, kus argine omandab poeetilise mõõtme. Loodus, aeg ja kohalolu põimuvad isikliku kogemuse ja kultuurilise teadlikkusega. See ei ole päevik ajakirjanduslikus tähenduses, vaid pigem vaimse maastiku kaardistus, kus keeleline tundlikkus toob esile nähtused, mida igapäevaelu sageli märkamatuks muudab.

Kogumikus on palju viiteid eesti kultuuriloole, muusikale ja rahvapärimusele. Sommeri stiil on napp ja sisenduslik, sageli poeetiline isegi proosas. Lood voolavad loomulikult, nende vahel puudub range järjestus, ent siiski tekib lugedes terviklik rütm – justkui vahelduksid eri aastaajad ja meeleseisundid. Autori hääl on rahulik ja tähelepanelik, eemal suurtest üldistustest, keskendudes väikestele, ent sisukatele detailidele. Ta pöördub sageli ka mõttelise või vaimse traditsiooni poole – olgu selleks luule, mütoloogia või zenilikud tähelepanemised –, ent teeb seda ilma õpetamise või distantseerumiseta. See on isiklik, kohal ja ajas juurdunud kirjutamine.

Lauri Sommer (snd 1973) on eesti luuletaja, tõlkija, muusik ja kultuuriloolane. Tema loomingut iseloomustab sügav huvi kohaliku kultuuri, keele ja vaimsuse vastu. Sommeri tekstid liiguvad sageli kirjanduse ja muusika piiril, olles samal ajal nii meditatiivsed kui ka informatiivsed. Ta on töötanud nii Tartu Ülikoolis kui ka Eesti Kirjandusmuuseumis, olles üks neist autoritest, kelle loomingut ei saa lahutada paigast, kus see sünnib. „Lugusid lõunast“ jätkab tema varasemate teoste joont, olles intiimne, tähelepanelik ja aeglane vastupanu maailmale, mis liigub liiga kiiresti.