Lauseliikmed eesti keeles

Lauseliikmed eesti keeles

Tavahind 8.85 €
Kampaaniahind 8.85 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Eesti Kirjanduse Selts | 1924
  • 100 lk | Pehmekaaneline | 140 x 210 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

„Lauseliikmed eesti keeles“ on Lauri Kettuneni koostatud varane teaduslik käsitlus, mille andis välja Eesti Kirjanduse Selts. Teos keskendub eesti keele süntaksi uurimisele ning annab süsteemse ülevaate lauseliikmete liigendusest. Autor püüab määratleda, kuidas jagunevad lause koostisosad iseseisvateks ja alistuvateks liikmeteks, ning toob sisse jaotuse peamisteks kategooriateks: subjekt, predikaat, objekt, adverbiaal, atribuut ja predikaaditäide. Raamat on üles ehitatud nii, et iga liige saab eraldi peatüki, kus analüüsitakse selle vormilisi ja tähenduslikke tunnuseid.

Teose sisukord näitab, et Kettunen alustab üldistest lauseliigenduse põhimõtetest, liikudes seejärel konkreetsete lauseliikmete käsitluse juurde. Oluline on eristus iseseisvate liikmete (subjekt ja predikaat) ning alistuvate liikmete (täienduste) vahel. Samuti pöörab autor tähelepanu lause terviklikule ülesehitusele, selgitades, kuidas erinevad liikmed omavahel suhestuvad ja kuidas nad täidavad lauses erinevaid funktsioone. Selline käsitlus oli omas ajas uuenduslik, kuna pakkus esmakordselt süstemaatilise eesti keele lauseliikmete kirjelduse, mis rajas aluse edasistele süntaksialastele uurimustele.

Lauri Kettunen (1885–1963) oli soome keeleteadlane, kelle uurimistöö keskendus eesti ja soome-ugri keelte kirjeldamisele. Ta mängis olulist rolli eesti keele teadusliku uurimise arendamisel 20. sajandi esimesel poolel, koostades mitmeid grammatikakäsitlusi ja murdeatlaseid. Kettunen tegutses Helsingi Ülikooli professorina ning avaldas arvukalt töid soome-ugri keeleteaduse vallas. Eesti keele uurimisel aitas ta kujundada terminoloogiat ja teaduslikke lähenemisi, mida kasutati ka hiljem kodumaises keeleteaduses. Tema panus on olnud püsiv nii eesti keele süntaksi kui ka murrete uurimise seisukohalt.

Vaata detaile
Vaata detaile