Scortade päike

Laurent Gaudé romaan „Scortade päike“ jutustab nelja põlvkonna pikkuse loo Lõuna-Itaalias elavast Scortade perekonnast, kelle elu kujundavad karm päike, vaesus, uhkus ja vääramatu iha elada oma reeglite järgi. Tegevus leiab aset Apulia maakonnas, kus kõrbenud maa ja silmipimestav valgus saavad sümboliks nii välist maastikku kui ka sisemist. Scortade lugu algab isast, kes pärast vanglast vabanemist naaseb sünnilinna ja jätab endast maha lapsed, keda ta ei kasvata, kuid kellele annab kaasa raevuka iseloomu ja vastupanujõu. Järgnevad põlvkonnad püüavad sellest varjust kas välja murda või sellele truuks jääda, otsides lunastust ja väärikust.

Romaan on kirjutatud intensiivses ja lüürilises keeles, mis peegeldab nii päikese põletavat kõrbekuumust kui ka tegelaste sisemist tuld. Gaudé loob sündmustikust koepildi, kus ajas hüppav jutustamine põimub tunnistajate, kroonikute ja pärijate häälteks. Lugeja viibib mitte ainult ühe perekonna saatuses, vaid kogeb ka väikese lõuna-Itaalia linna muutumist läbi sajandivahetuse – selle moraalseid koode, tavasid ja karistusi. Vähem on rõhku panustatud tegevuse dünaamikale, rohkem aga tunnetusele ja atmosfäärile, mille kaudu avaneb arhailise ja moodsama maailma pingeväli. Perekonna ainsaks tõeliseks pärandiks jääb maine ja väärikus, mille eest tuleb igal põlvkonnal omal viisil võidelda.

Laurent Gaudé (sünd. 1972) on Prantsuse kirjanik ja dramaturg, keda iseloomustab jõuline stilistika ja eksistentsiaalne sügavus. „Scortade päike“ (prantsuse keeles *Le Soleil des Scorta*) pälvis 2004. aastal maineka Goncourt’i preemia ning kinnitas autori positsiooni ühe mõjukaima kaasaegse Prantsuse prosaistina. Eesti keeles ilmus teos Rahva Raamatu kirjastuse vahendusel, tõlkijaks Leena Tomasberg. Gaudé loomingus on keskne koht saatusel, kannatuse väärikusel ja inimeseks olemise raskel ilul, mis selles romaanis väljendub karmis, ent poeetilises kujundikeeles ja sügavas inimlikus mõistmises.