Pitsikuduja

„Pitsikuduja” on Lauren Chateri debüütromaan, mille tegevus toimub Teise maailmasõja aegses Eestis. Lugu algab 1941. aastal, mil Stalini Punaarmee liigub hävitava jõuga läbi maa. Noore naise Katarina pere jääb ellu vaid seetõttu, et okupatsiooniväed vajavad nende talu ande – õunu ja villa. Samal ajal kui välised tingimused on täis rõhumist ja hirmu, hoiab Katarina hinge sees talle vanaemalt pärandatud oskus kududa imepeeneid pitssalle. Need õhulised mustrid on enamat kui pelk käsitöö – neis säilib rahva lugu ja identiteet, mida on vaja hoida alles ka kõige raskemates oludes.

Romaani teine pealiin kuulub Lydiale, kes elab Moskvas jõukas ja kaitstud keskkonnas, kuid tajub, et sära ja mugavus on petlikud. Tema otsus jätta maha oma eelised ja naasta emapoolsele kodumaale Eestisse toob ta kokku Katarinaga. Nende kahe naise elud põimuvad, kui nad seisavad silmitsi nii Punaarmee vägivalla kui ka läheneva natsi-Saksamaa okupatsiooni ohuga. Romaan räägib julgusest ja kohusetundest, aga ka soovist edasi kanda midagi sügavalt isiklikku ja rahvuslikku – pitsikudumise traditsiooni, mis muutub sümboliks vastupanule ja lootusele. Autor kujutab, kuidas naised leiavad rasketel aegadel jõu mitte ainult enda, vaid ka tulevaste põlvede pärast.

Lauren Chater on Austraalia kirjanik, kes on tuntud ajalooliste romaanide ja naiste lugude kujutajana. Tema huvi Eesti vastu sai alguse juhuslikust kohtumisest raamatuga, mis tutvustas Haapsalu pitsisalle. See avastus innustas teda uurima Eesti ajalugu ja siduma käsitööpärandi keeruliste ajalooliste sündmustega. „Pitsikuduja” sai Chateri jaoks võimaluseks tuua lugejateni lugu, milles põimuvad käsitöö ilu, rahvusliku kultuuri püsimine ja traagiliste aegade katsumused. Hiljem on ta jätkanud ajalooliste romaanide kirjutamist, kus keskne on naiste hääl ja vastupidavus, kuid „Pitsikuduja” jääb tema loomingu eriliseks algpunktiks, sidudes Austraalia autori loomingulise tee Eesti looga.