Laulge kaasa 85. osa

„Laulge kaasa“ 85. osa on üks viimaseid vihikuid populaarsest laulukogumikusarjast, mis oli aastakümneid tuntud kui igapäevase laulmise ja musitseerimise tugiraamat. Sarja 85. vihik ilmus 1987. aastal, perioodil, mil Nõukogude Liidus oli alanud glasnosti ja perestroika ajastu ning ühiskondlikud pinged ja muutused kajastusid ka kultuuriloomes. Kuigi vihiku täpne koostaja ja kirjastus pole väljaandega märgitud, järgib see tuttavat formaati: kogumik sisaldab laulusõnu – peamiselt eesti heliloojate ja tekstiautorite loomingut –, mis olid mõeldud kollektiivseks laulmiseks koolides, töökollektiivides, kultuurimajades ja kodudes.

85. osa laulude valik peegeldab ajastu vaimu: tekstid puudutavad isiklikke tundeid, looduslähedust, kodumaa-armastust ning mõnel juhul ka abstraktsemalt vabaduse ja lootuse motiive. Samas on laulud endiselt selges vormis, lihtsasti jälgitava struktuuriga ja sageli korduva refrääniga, mis võimaldab neid kiiresti omandada ja koos laulda. Kuigi vihikus puuduvad noodid, eeldati, et paljud viisid olid raadiosaadetest, kontsertidest või varasematest kogumikest juba tuntud. Mõned laulud võivad pärineda ka toonastelt estraadiartistidelt või noortebändidelt, kes 1980. aastate lõpus kogusid populaarsust.

„Laulge kaasa“ sarja järjepidevus ja laialdane levik tegid sellest oluliseks osaks Eesti muusikakultuurist. 85. vihik ilmus üleminekuajal, mil muusikas, nagu kogu ühiskonnas, hakkasid muutuma nii vormilised piirid kui ka sisulised sõnumid. Vihik peegeldab neid nihkeid kaudselt – mitte veel otsese protestina, vaid uue tundlikkuse ja emotsionaalsema väljenduslaadi kaudu. Tänapäeval on need vihikud väärtuslikud nii laulutraditsiooni kandjatena kui ka dokumentidena, mis talletavad laulu kaudu ajastu meeleolu ja vaimset seisundit.