Laulge kaasa 58. osa

„Laulge kaasa“ 58. osa on järjekordne vihik populaarsest kogumikusarjast, mille eesmärk oli tutvustada ja levitada lauluviise koos sõnadega laiemale avalikkusele. Sarja formaat oli aastakümneid üks olulisemaid viise, kuidas levitada koori-, seltskonna- ja estraadimuusikat trükitud kujul, eriti olukorras, kus fonogramme ja noote ei olnud laialdaselt kättesaadaval. Igas vihikus ilmus valik tuntud ja uute laulude tekste, sageli koos heliloojate ja autorite nimedega, ning neid kasutati aktiivselt koolides, noorteüritustel, rahvamajades ja koduses musitseerimises.

58. vihikus leidub segu eesti autorite loomingust ja teiste nõukogude rahvaste lauludest, mis olid kohandatud eestikeelsele publiku maitsele ja keeletarbijale. Vihiku valikus on esindatud nii tõsisema alatooniga kui ka kergema meelelaadiga laulud – armastusest, loodusest, kodumaast ja igapäevaelust. Mõned tekstid pärinevad professionaalsete autorite sulest, teised on rahvalikuma vormiga, ent kõik lood on valitud arvestusega, et need oleksid lihtsad kaasa laulda ning sobiksid kollektiivseks esitamiseks. Noote vihik ei sisalda, mis viitab sellele, et teoste levitamisel lähtuti suulisest traditsioonist ja varasemast tuntusest.

„Laulge kaasa“ sarja andis välja kirjastus Eesti Raamat, olles 1960.–1980. aastatel populaarne kultuurinähtus, mis aitas hoida elavana eesti laulukultuuri eri vorme. Kuigi sarja koostajad ja väljaandjad allusid toona kehtinud ideoloogilistele piirangutele, sisaldasid vihikud siiski ka isiklikke ja poeetilisi tekste, mis leidsid laia vastuvõtu. 58. osa ilmumine 1980. aastal peegeldab ajastu laulukultuuri mitmekesisust ja rahvalikku laialepõimimist. Tänapäeval on need vihikud väärtuslik allikas Eesti laulutraditsiooni uurimisel ja ühtlasi ka nostalgiline meenutus kollektiivsest musitseerimisest enne digiajastut.