Poolvend

Lars Saabye Christenseni romaan „Poolvend“ on mahukas ja mitmekihiline teos, mis jälgib ühe Norra perekonna elu Teise maailmasõja järgsetel kümnenditel, keskendudes eelkõige peategelase Barnumi kasvamisele ja eneseleidmisele. Lugu saab alguse 1945. aasta Oslos, kui Barnumi ema Vera vägistatakse ja sünnitab poja, kellest saab Barnumi poolvend. Sellest hetkest alates hargneb perekonna ajalugu läbi kolme põlvkonna, peegeldades nii isiklikke traumasid kui ühiskondlikke muutusi. Romaan toob esile keerulised suhted perekonnas – ema Vera, vanaema Boletta, vana-vanaema ja hiljem sündiva Barnumi enda rolli perekonnas ja ühiskonnas laiemalt.

Teose keskmes on nooruk Barnum, kes tunneb end sageli varju jäävat – mitte ainult oma füüsilise kasvu tõttu, vaid ka sisemise ebakindluse pärast. Kirg kirjutamise vastu muutub tema viisiks end väljendada ja maailmaga suhestuda. Poolvenna Fredi roll on seevastu vaiksem, jõulisem ja keerulisem – tema tegelaskuju jääb paljuski seletamatuks, ent ometi määravaks Barnumi kujunemises. Romaanis põimuvad traagika, huumor ja igapäevaelu detailid, luues tiheda ja emotsionaalselt laetud atmosfääri. Oslo linna miljöö muutub samuti oluliseks taustaks, kus peegelduvad ajastu hoiakud ja sotsiaalsed pinged.

Lars Saabye Christensen (sünd. 1953) on üks Norra tuntumaid kaasaegseid kirjanikke, kelle loomingut iseloomustab tähelepanelik pilk inimese sisemaailma ning suhetesse. „Poolvend“ on tema tuntuim ja enim tunnustatud romaan, mille eest ta pälvis ka Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna. Christensen ühendab oma jutustamisviisis realistliku detailitäpsuse ja poeetilise tundlikkuse, luues maailma, kus perekonna vaikused ja mälestused kõlavad sama valjult kui sõnad. „Poolvend“ ei ole pelgalt romaan kasvamisest, vaid ka sügav peegeldus identiteedist, armastusest ja kestvast sidemest nende vahel, kellega jagame elu – olgu see pool või tervik.