Oscar Wilde'i lift

Novellikogu “Oscar Wilde’i lift” koondab kaksteist lugu, milles jutustaja paneb tegelased tegema otsuseid olukorras, kus hoog ja kukkumiskõrgus on korraga kohal. Pealkirjaloos sõidab abielus mees salaja Pariisi, hotelli, kus Oscar Wilde suri; seal katkeb mugav rutiin ja algab enese­eksam. Muudes juttudes satub noor kolimistöö abi pärast läbikukkunud tööpäeva uude vastutusse, kolm poissi teevad vembud, mis paisuvad üle kogukonna, ning pereringis kerkivad valikud, mis ei mahu viisakasse vaikusesse. Tekst liigub tegevuse kaudu: rongid ja liftid, trepid ja lennukid, kohtumised uste taga ja koridorides. Lood „Radio“, „Morderne“, „Grisen“, „Djevelens intervall“, „Gjesten“, „Pretty Things“, „Gjensynet“, „Hvilestedet“, „Hjælpemannen“, „Gaven“ ja „Såmannen” moodustavad rea, kus iga stseen testib, millele inimene toetub, kui plaan enam ei kanna. Raamat ilmub eesti keeles NyNordeni sarjas, mis toob Põhjamaade novelli siinsesse lugemisse.

Teos paikneb stiilis, mis hoiab lauseid selgena ja sündmustele lähikontaktis. Kogumik “mõõdab” hetke, mitte loosungit: esmalt situatsioon, siis tegu, lõpuks järelkaja. Lood vahetavad aega ja registrit, kuid püsivad ühes põhimõttes: iga liigutus toob kaasa hinna. Kord on fookuses plaanitav truudusetus, kord kokkumäng juhuste ja valehäbiga, kord generatsioonide erinev kuulamisoskus. Christensen loob pinget väikeste nihetega – detail nihkub, paus venib, lause katkeb –, nii et pööre tekib hilinenud taipamisest. Eesti väljaande teeb eriliseks tõik, et see oli NyNordeni “Põhjamaade novelli” sarja avaraamat; tõlke pani eesti keelde Eha Vain. Nii saab lugeja kasutada kogu ka sõltumatute üksustena: võtta ühe novelli, näha selle konstruktsiooni ja vaadata, kuidas otsus sünnib liikumises, mitte seletuses.

Lars Saabye Christensen on norra kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad romaanid, novellid, luule ja käsikirjad. Laiemalt tuntakse teda romaanide “Beatles” ja “Halvbroren” kaudu; viimane pälvis Brage preemia ja Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna ning jõudis hiljem telesarjana ekraanile. Autor debüteeris luulega, jätkas proosas ning on tegutsenud ka stsenaariumide ja muusikuprojektide kõrval. Tema tekstid seovad Oslo ja Põhja-Norra linnaruumi ja perifeeria, kus igapäevane töö, mälu ja juhus annavad loo materjali. Christenseni hilisem looming hõlmab ka “Byens spor” triloogiat. Selline taust seletab ka käesoleva kogu vaatlust: tähelepanu on valikul, mis sünnib väikeses olukorras, ja häälel, mis ei suru, vaid näitab.