491

Lars Görlingi romaan „491” toob lugejani kõhedust tekitava ja vastuolulise loo, mis heidab pilgu Rootsi heaoluühiskonna varjupooltele läbi noorte hälbiva käitumise ja institutsionaalse sekkumise. Teos keskendub gruppi noorukitele, kes satuvad kohtuprotsessi tõttu sotsiaaltöötajate järelevalve alla ja viiakse katseprojektina ühiskonnast eraldatud elukeskkonda. Algse eesmärgina esitatud ümberkasvatamine ja vabaduse kaudu vastutuse õppimine kujuneb aga kiiresti kontrollimatuks olukorraks, kus piirid lubatu ja lubamatu, süü ja süütuse vahel ähmastuvad. Romaan jälgib ühe peategelase, Steni, sisemist ja välist allakäiku, asetades ta keset keskkonda, kus moraalsed orientiirid kaovad ning agressioon ja ükskõiksus asendavad empaatia ja mõistmise.

Görling kirjutab jõulises ja karmi realismiga laetud stiilis, kus ei peljata otseseid ja häirivaid kirjeldusi. Teose pealkiri viitab Piiblile – küsimusele, kas inimene peab andestama kuni 491 korda –, mis saab siin mitmetähendusliku ja provokatiivse varjundi. Romaani keskmes on küsimus, kas süsteem, mis on loodud kaitsma ja abistama, võib ise saada vägivalla ja väärkohtlemise allikaks. Autor ei paku lihtsaid vastuseid, vaid esitab sündmused toore aususega, jättes lugejale ebamugava, ent vältimatu ülesande suhestuda kujutatu eetiliste dilemmadega. Konflikt indiviidi ja ühiskonna, kontrolli ja kaose vahel laieneb laiemale arutelule vabaduse, vastutuse ja karistuse tähenduse üle.

Lars Görling (1933–2006) oli rootsi kirjanik ja stsenarist, kelle looming pälvis 1960. aastatel märkimisväärset tähelepanu just oma sotsiaalselt teravate ja vastuoluliste teemade tõttu. „491” ilmus esmakordselt 1964. aastal ning tekitas Rootsis suurt avalikku pahameelt oma toore temaatika ja šokeeriva kujutluslaadi tõttu. Raamatu põhjal valmis 1960ndatel ka samanimeline film, mis sai mitmes riigis tsensuuri osaliseks. Görlingu loomingut iseloomustab terav ühiskonnakriitika, julgus käsitleda moraalseid äärealasid ning kriitiline suhtumine institutsioonide võimesse lahendada keerulisi sotsiaalseid probleeme. „491” jääb tema loomingu keskseks ja enim arutletud teoseks.